Mark Soosaar pani jälle kokku aktinäituse

Tiit Tuumalu
, kultuuritoimetuse vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mark Soosaar avab aktinäitust «Mees ja naine: maasikavälu».
Mark Soosaar avab aktinäitust «Mees ja naine: maasikavälu». Foto: Marko Toomast / Pärnu Postimees

Pärnu Uue kunsti muuseumis läks lahti igasuvine aktinäitus, mis tänavu kannab pealkirja «Mees ja naine: maasikavälu».

Kuraator Mark Soosaar sai selle kokkupanekuks inspiratsiooni Ingmar Bergmani maailmakuulsast filmist «Maasikavälu», mille pealkiri kõlab rootsi keeles «Smultronstället».

«Otsetõlkes tähistab see sõna küll lagendikku metsmaasikatega, aga metafoorina on palju laiem. Nagu sõnajalaõis või sinilind eesti keeles, on ka «smultronstället» tihedalt seotud armastusega mehe ja naise vahel. See on paik, kus armunud salaja kohtuvad…,» andis ta teada.

Ka väljapaneku peakülalised on pärit Rootsist. Eva Olofsson ja Annika Forstorp on maalikunstnikud, kes õpetavad vaimupuuetega inimesi väljendama end värvide abil. Pärnusse võtsid nad kaasa nii oma õpilaste kui omaenda meistriteoseid. Monika Larsson aga tuli näitusele videoga Põhjala järvest, mille veepeeglilt võib «ka eestlane leida oma sinilinnu».  

Soosaar kirjutab näituse tutvustuseks veel: «Et Rootsi rahvuslipu värvid langevad kokku Ukraina omadega, oleme sellesuvisele väljapanekule taas kutsunud oma töid esitama kunstnikke päevalillemaalt. Maalt, kus jätkub verine võitlus valguse ning pimeduse, headuse ja kurja vahel. Marina Škarupa näitab, et isegi kaevikus saab armastada ning Oleksandr Mihhaltšuk, Andrei Kovalenko, Igor Prokofjev ning Anatoli Varvarov on leidnud parimad kohad armastamiseks eredas päikesepaistes.

Soome kunstnike Mika Vesalahti ja Viggo Wallensköldi loomingu viljad on sellised, mis ahvatlevad neid riputama tõelisele «maasikavälule». Olgu selleks siis hotellituba või salapaik kuuse all…

Belgia videokunstniku Pierre Liebaert´i sürrealistilik teos «Vaba kui lind» on erandlik. See paljastab ateljee, kus kohtuvad vaid mehed…

Eesti taevastest klassikutest on oma maasikalagendikega meie seltsis Olev Subbi, Lydia Nirk-Soosaar ning Vello Tamm. Täna veel reaalseid armurõõme nautivatest kunstnikest esinevad aga vennad Jüri ja Henno Arrak, Ado Lill, Malle Leis ning paljud noorema põlvkonna loojad.»

XXII rahvusvaheline aktinäitus on avatud kuni 31. augustini.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles