Pöffile Jaffile ja Hõffile lisandub KuFF

Derek Jarman- Caravaggio Foto: Kaader filmist

Kumus käivitub 4. juunil esimene kunstifilmide festival Kuff. Suurel linal näeb Peeter Toominga 60.-70-ndate filmiloomingut, Peter Greenawayd, Derek Jarmanit, Cindy Shermanit jne. Muljetavaldav!

Usutlesime ürituse ühte korraldajat, Kumu kuraatorit Kati Ilvest

Mis imeloom on KuFF?

KuFF on kumu kunstifilmide festival ja tekkis see lihtsa äratundmise läbi, et kunstnikud kasutavad palju video- ja filmimeediumit ja et see vääriks eraldi käsitlemist, isegi eraldi festivali. Arvestades, et meil on suur maja ja väga korralik auditoorium/kino, tundus ainuõige seda asja tegema hakata

Ma olin Oberhauseni filmifestivalil Saksamaal, kui see mõte mul 2013. aastal tekkis. Jõlkusin seal üksi ringi, filmiseansilt filmiseansile ja mõtisklesin, et kas seda saaks ja peaks tegema ka Tallinnas, Kumus. Tulin üsna inspireerituna tagasi ja jagasin seda mõtet auditooriumi programmijuhi Mare Pedanikuga. Mare oli kohe nõus ja ütles, et ta on enamvähem sarnaseid mõtteid kaalunud

Miks just Marge Monko eesti kunstnikest fookuses on?

Marge töödega avame homme festivali, ta on kohalikus kunstis väga oluline ja keskne kaasaegne kunstnik, kes töötab kaamerapõhistes meediumites (film, video, foto), sidudes väga tugevalt sotsiaalseid valupunkte ja n-ö arhiivi. Marge on ka üks hetkel edukamaid eesti kunstnikke rahvusvahelisel areenil, ta on olnud nii Manifesta biennaalil (töö, mis oli Manifestal, on ka meie programmis - Nora õed) kui mitmetel muudel näitustel. Tundub õige, et kohalik publik saab tema töid näha, kindlasti enamus ei ole kõike näinud. Lisaks on margel kaks täiesti uut teost valmis, mida nüüd näitamegi.

Lisaks videokunstile näitate ka nö. täispikke filme- Peter Greenaway, Derek Jarman jne- millised kriteeriumid filmide valikutel oluliseks sai. Või näiteks Kubricku  „Kellavärgiga apelsin”- miks see kvalifitseerus?

Täispikkade filmide autorite valik tuli justkui iseenesest, sest Derek Jarmani, Peter Greenaway ja Stanley Kubricku pildikeel on filmides sugestiivselt visuaalne. Eriti Jarmani ja Greenaway puhul – ükskõik millega nad ei tegeleks on nende väljenduslaadile omane haarav visuaalsus. „Kellavärgiga apelsinis“ saavutab aga Stanley Kubrick esteetilise täiuslikkuse läbi disaini, moe ja muusika, oma oluline roll on täita ka slängikeelel. Koostöös aitavad nad võimendada filmi mõtet ja ideelist taotlust. Üllatuseks ja arvatavasti Eestis nägemata filmiks on Cindy Shermani „Kontorimõrtsukas“, mis meenutab kuulsa fotokunstniku lavastuslike fototööde esitamist uues meediumis – filmis.