Teatriblogi vol 7: kettidega kiriku külge aheldatud

"Maailma parim küla", lavaproovid. Protesti nimel on mehed end kettidega kiriku külge aheldanud. Foto: Getter Meresmaa

Sel suvel toob Rakvere teater lavale Arto Paasilinna võrratul raamatul põhineva lavastuse «Maailma parim küla». Teatriblogis jälgime lavastuse sündi.

Küla läheb õue

20. sajandi algul ütlesid mõned inimesed, et nad ei näe mõtet käia teatris, kui kodus võib ka näidendeid lugeda. Maailma parim küla kolis proovidega õue ning igal juhul ei tasu kodus näidendit lugeda, vaid ikkagi etendusele tulla, sest on, mida vaadata.

Lugemisproovidega on sotid selged, nüüd mindi lavale. Kui soojal hommikul proovi jalutasin, kuulsin juba teatri hoovist, kuidas lavastaja rahulikult mikrofoni ütles: «No teeme uuesti.».

Aga mida uuesti tehti? Lavaproovid tähendavad sisuliselt seda, et näitlejatel on tekst peas ja nüüd saab hakata tegelema inimeste liikumise ja paiknemisega laval – ehk näitlejaid lavastatakse. Jällegi – paistab üsna kerge, et tulen ühelt poolt lavale, ütlen oma teksti ja teen mingid liikumised ja kõnnin siis teiselt poolt lavalt maha. Tegelikult on detailideni mõeldud lavale tulek ja minek oluliseks aluseks, et lavastus sujuks ja vajalikud inimesed oleksid seal, kus tarvis. Osalt dikteerib liikumise tekst. Näiteks kui kahel tegelasel on dialoog, siis need kaks tegelast võiksid ideaalis mõlemad laval näha olla. Teisalt määrab liikumise ikkagi lavastaja, kel on kindel nägemus, milline üks või teine lavapilt mingil hetkel olema peab. Siin tekibki kompromissi koht ja sisetunde küsimus ehk kuidas on kõige mõistlikum, ökonoomsem ja esteetilisem.

Siin on suur galerii lavaproovidest!