Oot, sulle hakkas siis meeldima tegelane filmist, mida veel polegi?
Miks asi just kassetil välja sai antud?
Miks ka mitte, vastus peitub leibeli nimes. Kui muretseda, et jeebus, kuidas ma seda nüüd kuulama hakkan, siis ega kasseti saundi kvaliteet pole nüüd võrreldava näiteks vinüüliga. Karbi sees on kood, et saaksid digina alla tõmmata, arvatavasti kõlab pareminigi niimoodi paremini kui kassett. Kassett on nostalgiline ja nüüd võib ka öelda irooniline objekt. Lisaks põhiasi, kassetide tootmine on jube odav ! Neid R2-est täis lindistatud kassete ikka mul vedeleb.
Kuidas sa suhteid sõlmid- saadad ise materjali või ootad pigem, kui ühendust võetakse?
Magavale kassile hiir suhu ei jookse, eriti, kui oled kutt Eestist, kes teeb veidrat musa. See on jah tavaline, et tuleb asju saata laiali, astuda otse kontakti.
Oled ka Postimehesse muusikakriitikat kirjutanud ja tean, et oled suur muusikafänn ka kuulamise mõttes. Kas see on sinu kui produtsendi jaoks pigem hea või halb. Mõtlen siinkohal ka seda, et su lood on üsna eklektilised- nö. seinast seina?
Ma olen hetkel näiteks lõpetanud albumite kuulamise. Ja nüüd kaevan rohkem singlite ja ep-de maailmas nii minevikus kui olevikus. Sain vist vundamendi valmis ja nüüd mõnda aega peab seda möga sinna vahele panema. Kui otsest tantsumusa a la teknot kuulata, siis sealt hakkab see lihtsus ja konstruktsioon (mida ma väga hästi ei valda, õnneks) külge, aga see ei inspireeri piisavalt. Alati on vaja mingit kiiksu või lüket mujalt. Ma ei viitsi tavalisi asju teha. Sealt see eklektilisus ka. Ma pigem käin kuskil väljas või vaatan enda sisse, sealt tuleb alati palju huvitavamaid mõtteid kui teiste musa kuulates. Tuleb olla sina ise.