Venemaal tuli välja Dovlatovi Tallinna-seikluste põhjal tehtud film

Ajakirjanik Andrei Lentulov (Ivan Kolesnikov). Foto: Repro

Eelmisel aastal võttis nimekas Vene filmimees Stanislav Govoruhhin Eestis üles osa oma mängufilmist «Kauni ajastu lõpp» («Konets prekrasnoi epohi»), mille aluseks on Sergei Dovlatovi jutustus «Kompromiss».

Viimase tegevus toimub teatavasti Tallinnas, kus Dovlatov 1970ndatel mõnda aega ajalehe Sovetskaja Estonija juures töötas. Just siit on pärit tema absurdsevõitu lood elust Eesti NSVs, näiteks 400 000. tallinlase sünnist või külaskäigust kangelaslüpsja Leida Peipsi juurde.

Nüüd on see mõistagi ka Eesti vaatajale suurt huvi pakkuv linateos lõpuks Venemaal ekraanile jõudnud, esialgu küll vaid korraks, sealse rahvusliku filmifestivali Kinotavr avafilmina.

Paraku pole esimene vastukaja just kuigi positiivne. Novaja Gazeta nimetab seda Dovlatov-lightʼiks (light – ingl k ’kerge, kergekaaluline’) ja kirjutab, et anekdootlikud pajatused andeka nõukogude ajakirjaniku elust võivad küll vanema põlvkonna naerma ajada, aga erinevalt raamatust ei jõua film toonase elu sügavama kihistuseni, ei suuda edasi anda kõige külge kleepuvat talumatut absurdsust ja inimese sisulist ummikusolekut.

Veelgi kriitilisem on Kommersant, kes ütleb, et Govoruhhin pole üleüldse aru saanud, millest räägib filmi aluseks olev raamat: mitte inimese kompromissist nõukogude võimu, vaid elu kui sellisega. Kui Dovlatovi kangelane tunnistab ka omaenese nõrkust, on eneseirooniline, siis Govoruhhini oma mitte. «Dovlatovile see ei meeldinuks,» resümeerib leht.

Govoruhhin ise on öelnud, et tegu pole Dovlatovi raamatu ekraniseeringu, vaid selle ainetel tehtud filmiga. Linateose tegevustik on erinevalt raamatust viidud 1960ndate lõppu ja selle peategelane saanud nimeks Andrei Lentulov. Suur osa süžeest on siiski raamatu oma, ka räägivad tegelased Dovlatovi teksti.

Mustvalges filmis mängib väiksemaid osi ka mitu eesti näitlejat, sh Lembit Ulfsak, Tõnu Kark, Elina Pähklimägi, Kärt Tammjärv ja Kristo Viiding. Film on üles võetud Tallinna vanalinna tänavail, Salme kultuurikeskuses, endises kaupluses Minsk, ka Haapsalus ja Kose-Uuemõisas. Suurem osa sisevõtteid on tehtud aga Mosfilmi stuudio paviljonis.

Festivali Kinotavr värskes väljaandes kiidab Govoruhhin Eestit ja ütleb, et võttegrupp võeti siin vastu imeliselt, vahel tehti suisa võimatut. «Eestis on odavam filmida kui Moskvas ja organiseeritud on kõik palju paremini,» ütleb ta.

Venemaa kinolevisse jõuab «Kauni ajastu lõpp» sügisel.