Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/11/08/1420782t1haf47.jpg)
/nginx/o/2015/06/15/4188909t1h2314.jpg)
Prantsuse muusika, eriti veel prantsuskeelsed laulud, ei ole maailmas kindlasti enam sellisel kohal kui eelmistel sajanditel, kuid nooreks Edith Piafiks tituleeritud lauljatar Zaz on suutnud taas võluda inimesi kogu maailmas. Ma ei liialda, kui ütlen, et laupäeval Nordea kontserdimajas esinedes õnnestus tal Eesti publik suisa pöördesse ajada.
Zazi muusikale on väga keeruline silti külge kleepida – see on segu džässist, prantsuse šansoonidest, soulist, mustlasmuusikast, aga sealt võib leida viiteid veel paljudele muudelegi stiilidele. Kui mu kõrvad mind täielikult haneks ei tõmmanud, siis kontserdil ta vahepeal suisa räppis. Aga kõige enam on Zazi muusika lihtsalt üdini rõõmus ja kaasakiskuv. Tänavalaulikuna alustanud naine juba teab, kuidas inimeste jäägitut tähelepanu haarata ja hoida – nii säriseva muusika kui ka tohutu energiaga lavalaudadel.