Arvo Pärdi armastatud lastelaulud äratati unest!

Kultuuritoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arvo Pärt
Arvo Pärt Foto: Erik Prozes

Kõigil Arvo Pärdi muusika fännidel tasub oodata sügist, sest valmimas on plaat armastatud helilooja lastelauludega. "Lapsepõlve lood“ on sündinud laulja ja dirigendi Kadri Hundi algatusel, kes otsis võimalust Arvo Pärdi lasteloomingut Raadio Laste Laulustuudioga salvestada ning seda muusikat ka laiemalt Eesti laste- ja mudilaskooride repertuaari tuua. Tema ettepanekul valis helilooja varem trükis ilmunud lauludele 2014. aasta algul käsikirjade seast lisa ning täiendas vokaalpartiisid. 

„Ma käisin iga päev lasteaias, kuni keskkooli lõpuni!“ ütleb Arvo Pärt ja jääb kuulajale kavalalt otsa vaatama. Alles pärast mõõdukat pausi lisab ta: „Minu ema oli Rakveres lasteaiakasvataja ning pärast oma koolitunde läksin ikka ema juurest läbi.“ Seal istus tulevane helilooja tihti klaveri taha ning mängis või improviseeris oma väikestele sõpradele. Laste jutud ja laulud, nende mängumaailm olid Pärdi jaoks igapäevane loomulik keskkond. Nii pole sugugi üllatav, et leiame ka Pärdi heliloojatee algusest just lastele loodud muusika.

Laule, klaveripalu, kuuldemängude, näidendi- ja multifilmimuusikat komponeeris ta kokku pea kakskümmend aastat ning vaid väike osa sellest – „Viis laulu lastele“ lastekoorile ja klaverile (1956-1960), „Neli lihtsat tantsu“ klaverile (1956–1959) ning kantaat „Meie aed“ lastekoorile ja sümfooniaorkestrile (1959) – on olnud esindatud ametlikus loomenimekirjas ja seetõttu laiemalt tuntud. Plaadiga „Lapsepõlve lood“, mis hõlmab ajavahemikku 1956–1970, saavad eluõiguse veel kümmekond laulu, mille käsikirjad seni Eesti teatri- ja muusikamuuseumi ning Arvo Pärdi keskuse arhiiviriiulitel seisid.

Suur osa plaadi „Lapsepõlve lood“ lauludest pärinebki just lastenäidendite kujundusmuusikast. Nii on „Jaaniussi laul“, „Konnad“, „Lepatriinu laul“ ja „Suvine valss“, aga ka näiteks armastatud klaveripala „Liblikad“ loodud Laureni näidendile „Seiklus metsas“. Mitmeid laule ja klaveripalu on Pärt kirjutanud ka Erika Tatschi lastenäidendile „Kaotatud pildiraamat“. Seni olid Pärdi ametlikus loomenimekirjas neist esindatud vaid klaveripalad „Saabastega kass“ ning „Punamütsike ja hunt“. Siinne plaat toob aga lisa ning laste lauluvaramusse jõuavad ka soololaul „Okasroosike“ ning koorilaulud „Kus sa viibid, jõuluvana?“ ja „Tere, raamat!“. 

Värske plaat „Lapsepõlve lood“ on sündinud laulja ja dirigendi Kadri Hundi algatusel, kes otsis võimalust Arvo Pärdi lasteloomingut Raadio Laste Laulustuudioga salvestada ning seda muusikat ka laiemalt Eesti laste- ja mudilaskooride repertuaari tuua. Tema ettepanekul valis helilooja varem trükis ilmunud lauludele 2014. aasta algul käsikirjade seast lisa ning täiendas vokaalpartiisid. 

Enamik plaadil kõlavast muusikast on sündinud ühehäälse klaverisaatega lauluna ning sellisena võib neid ka edaspidi esitada. Raadio laululaste plaadi jaoks valmisid aga helilooja Tauno Aintsil koostöös Arvo Pärdiga klaviiridest ja filmimuusika partituuris laiali paisatud lauludest uued värvikad instrumentaalseaded. Kõik seaded on plaadil ka eraldi fonogrammidena välja toodud – eelkõige hõlbustamaks muusikaõpetajate tööd ning andmaks lastele võimaluse kasvõi kodus ansambli saatel laulda. Kuid Arvo Pärdi enda sõnul pakuvad Tauno Aintsi õnnestunud arranžeeringud heade interpreetide esituses ka iseseisva muusikana nii suurt kuulamisrõõmu, et neid võiks lihtsa laulusaate asemel lausa omaette väikesteks instrumentaalpaladeks pidada.

Selle plaadi valmimise käigus on saanud selgeks, et Arvo Pärdi laulud on teatrietenduste, multifilmide ja koolilaulikute kaudu mitme põlvkonna jaoks sõna otseses mõttes lapsepõlve lood. Need ei rõõmusta mitte ainult praegusi laululapsi, vaid neil on oma eriline nostalgiaväärtus ka paljude tänaste emade-isade, aga ka juba vanaemade-vanaisade jaoks.

Niisiis pole see ainult arhiiviuks, mis on avanenud. See plaat viib meid uuesti maailma, kust need laulud on pärit – laste maailma täis mängurõõmu, vabadust ja julgust, ootamatuid pöördeid ja piirideta kujutlusvõimet. Plaadimasin võib olla ka ajamasin ning viia meid rännakule meie igaühe lapsepõlve.

Tekst lühendatult CD „Lapsepõlvelood“ bukletist, autor Kristina Kõrver

Raadio Laste Laulustuudio ja kammeransambel

Arvo Pärt – „Lapsepõlve lood” CD esitluskontsert

T 6. oktoober 19.00 Vene Kultuurikeskus

Hetk lastelaulude plaadi salvestamiselt. Klassikaraadio kuulajad valisid sel kevadel läbi aegade parimaks plaadiks Arvo Pärdi «Tabula Rasa». Fotol ongi hetk, mil Klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder tegi Eesti Raadio stuudios lasteplaati salvestanud Arvo Pärtdile üllatusvisiidu, et anda üle aukiri. FOTO: Klassikaraadio

***

Juubilarid Arvo Pärt ja Veljo Tormis on Eesti nüüdismuusika armastatud heliloojad. Nad on erinevad, aga väga pühendunud – Tormis kõigele sellele, mis on eestlaste südames olnud oluline ajast-aega ja Pärt kõigele, mis kõrgub üle ajalise olemise. Mõlemad maestrod on teerajajad ja Eesti muusika suursaadikud laias maailmas, nende loomingu esitamine on toonud arvukalt au, konkursivõite, Grammy auhinna ja palju uusi sõpru Eesti muusikale. Jazzkaare põnevast sügiskavast leiab ka mõlemale pühendatud kontserdid.

Kontsert toimub Sügisjazzi raames.

Raadio Laste Laulustuudio solistid ja ansamblid Kadri Hundi ja Kaie Tanneri juhatusel

Mihkel Poll – klaver

Mari Poll – I viiul

Katariina Maria Kits – II viiul

Johanna Vahermägi – vioola

Andreas Lend – tšello

Meelis Vind – klarnet

Madis Kari – klarnet

Henri Zibo – akordion

Heikko Joosep Remmel – kontrabass

Madis Metsamart – löökpillid

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles