Williami väljakutse Vihmarile

William Shakespeare «Romeo ja Julia». Lavastaja Ingomar Vihmar. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia teatrieriala 10. lennu diplomilavastus Draamateatri väikses saalis.

FOTO: Draamateater

Viljandi Kultuuriakadeemia kümnenda lennu «Romeo ja Julia» puhul täpsustan, et vaatasin esietendust 29. mail ja eelviimast etendust 7. juunil. Nägin erinevaid koosseise (kahjuks jäi nägemata Silver Kaljula Romeo) ja sain aru, et Ingomar Vihmari lavastuse ükski etendus ei sarnane teisega. Seega tulnuks pädevaks vaagimiseks ära näha kõik seitse etendust.

Tellijale

Drastiliselt erinev oli lõpplahendus. Esietendus lõppes tragöödiale kohaselt armastajate surmaga, milles saatuslikku või saatanlikku rolli etendas vend Lorenzo (Kaarel Targo), kes ei kavatsenudki noori päästa, vaid vaatles surmasektandina nende elust lahkumist kiretult.

7. juuni finaalis jäid Romeo ja Julia rõõmsalt ellu, ka flegmaatiliselt heasoovlik Lorenzo (Kristjan Lüüs) jõudis viimaks hauakambrisse ja noomis Romeot, miks too telefoni vastu ei võta! Kaks lõppu haakuvad kahe Julia natuuriga: Kaija M. Kalveti Julias on valmisolek traagikaks, pinev haprus; Birgit Landbergi Julia on muretum hingeke, kes satub argielust väljuvates katsumustes hõlpsamini segadusse. Märt Koik loomuldasa passiivse Romeona sobitus mõlema partneriga. Silver Kaljula Tybalti terav jultunud sarm, milles ka kaitsetust, vallandab kujutlusi tema Romeost.

Tagasi üles