Londonis tegutsev hinnatud e-väljaanne The Calvert Journal on viimastel kuudel kokku pannud mitu n-ö uue ida olulisemate kineastide ja filmide nimekirja, kuhu on pääsenud ka Mart Taniel, Martti Helde ja «Klass».
Uue ida tegijad: Mart Taniel, Martti Helde ja «Klass»
Tanielit tõstab Ida-Euroopa riikide nüüdiskultuuri käsitlev ajakiri esile regiooni kümne kõige silmapaistvama operaatori seas. «Berliini müüri langemine tegi lõpu ka riikliku filmistuudio Tallinnfilm finantseerimisele. Alles viimasel ajal on Eesti filmitööstus hakanud uuesti tiibu sirutama. Esile on kerkinud uus põnevate filmitegijate põlvkond, kelle seas on üks silmatorkavamaid talente operaator Mart Taniel,» kirjutab väljaanne.
Eestlase saavutustena on välja toodud kolm filmi: Veiko Õunpuu «Püha Tõnu kiusamine» ja «Free Range» ning Aleksei Tšupovi ja Natalja Merkulova «Intiimsed kehaosad», millest viimane on üles võetud kaks aastat tagasi Venemaal.
Kümnest operaatorist koosnev nimekiri avaldab muljet. Selles on näiteks Mihhail Kritšman (Andrei Zvjagintsevi «Leviaatan» ja «Jelena»), Oleg Mutu (Cristian Mungiu «4 kuud, 3 nädalat ja 2 päeva» ja «Teispool mägesid»), Gábor Medvigy (Béla Tarri «Saatana tango» ja «Werckmeisteri harmooniad»), Marcell Rév (Kornél Mundruczó «Valge jumal») ja Marius Panduru (Corneliu Porumboiu «Oli nii või ei olnud?»). Balti riikide esindajatest on nimetatud veel leedukat Rimvydas Leipust (Šarūnas Bartase «Koridor» ja Eva Neïmani «Torniga maja»).
Martti Helde (nimekujuga Martii Helde) leiame väljaande 20 esilekerkiva Ida-Euroopa režissööri nimekirjast, mõistagi filmi «Risttuules» pärast, mida The Calvert Journal nimetab julgelt innovatiivseks.
Ilmar Raagi «Klass» on aga pääsenud koguni 25 olulisema pärast Berliini müüri langemist tehtud filmi sekka. Seegi nimekiri on väga esinduslik, näiteks kuuluvad sinna Krzysztof Kieślowski «Veronique´i kaksikelu», Aleksei Balabanovi «Vend», Cristi Puiu «Härra Lazarescu surm», Emir Kusturica «Must kass, valge kass», Danis Tanovići «Eikellegimaa» ja Miroslav Slabošpitski «Hõim».
«Ilmar Raag ühendab dünaamilise montaaži ajakirjandusliku vaatenurgaga, et uurida koolikiusamise mehhanismi ja psühholoogilist kahju, mida see tekitab,» kirjutab väljaanne ja tõstab ühtlasi esile filmi prohvetlikkust. «Paljud kartsid, et lääne ühiskonna pahupool jõuab pärast taasiseseisvumist ka Eestisse, aga keegi ei arvanud, et see juhtub nii kiiresti.»
Operaatorite valikut vaata siit.
Režissööride valikut vaata siit.
Olulisemate filmide valikut vaata siit.