Laenutajad soovivad positiivseid raamatuid

Erik Tohvri. Foto: Mihkel Maripuu

Autorihüvitusfond avaldas eile nende autorite nimekirja, kelle teoseid 2014. aastal rahvaraamatukogudest kõige enam laenutati. Taas troonib 22 460 laenutuse ja selle eest saadud 2287 euroga nimekirja tipus populaarne kirjamees Erik Tohvri.

Tallinna keskraamatukogu teenindusdirektor Triinu Seppam ütles, et Tohvri esikoht pole ime. «Lugejad on andnud tagasisidet, et Tohvri kirjutab lihtsalt ja ladusalt ning tema teoseid on huvitav lugeda.»

Teine autor, kes sarnaselt Tohvriga kirjanduskriitikute töölauale eriti ei jõua, kuid keda raamatulaenutajad armastavad, on Tiit Sepa (7267 laenutust, hüvitis 740 eurot), kes on juba aastaid järjepidevalt raamatuid avaldanud ja nii pildil püsinud. Aastatega on talle kasvanud ka ustav lugejaskond.

«Kindlasti sõltub populaarsus sellest, kui ladusalt teos on kirjutatud. Olen nii mõnegi raamatu puhul märganud, et tekst oleks vajanud tugevamat toimetamist,» nentis Seppam. «Teiseks oleme oma lugejatelt  saanud tagasisidet, et võiks olla rohkem positiivse sisuga raamatuid. Näiteks noortele on neid vähe kirjutatud. Nad ei taha lugeda ainult tõsistest probleemidest, vaid ka armastusest, sõprusest, seiklus- ja fantaasiajutte.»

Menuteost laenutada pole niisama lihtne. Keskraamatukogu peamaja eestikeelse kirjanduse osakond tellib menuka autori ühte teost üldjuhul viis kuni seitse eksemplari, haruraamatukogusse üks-kaks eksemplari. «Aga kui teos osutub oodatust menukamaks, siis saame alati teha järelkomplekteerimist ja raamatuid juurde osta,» rääkis Seppam.

Laenutuse tähtaeg on 21 päeva ja see tähendab, et huvipakkuva teose kättesaamine võib võtta mitu kuud. Keskraamatukogus ei saa end ilukirjandusteoste laenutamiseks järjekorda panna. Lugejad kasutavad e-kataloogi, et jälgida, kas huvitav raamat on kogus parasjagu olemas.

«Meie kogemus näitab, et kui raamatust meedias räägitakse, siis tulevad inimesed seda kogusse ka küsima,» ütles Seppam. On teada, et kui näiteks Mart Juur «Kirjandusministeeriumi» saates mõnest raamatust räägib, suureneb nõudlus selle järele nii kogudes kui ka kauplustes.

Kümne kõige enam laenutatud raamatu hulka on pääsenud kahe teosega vaid üks autor: Mart Kadastik. Seppami hinnangul on selle põhjuseks eelkõige just hea reklaam. Veel mõjutavad raamatu populaarsust sõprade soovitused ja raamatukogude näitused. Raamatukogud koostavad oma kogude põhjal väljapanekuid ja toovad esile ka sellist kirjandust, millest meedias kuigi palju ei räägita.

Tüüpilise menukilaenutaja sotsioloogilist profiili on Seppami sõnul üsna keeruline üheselt välja joonistada. «Aga meie raamatukoguhoidjad on öelnud, et menukeid on tulnud küsima ka inimesed, kes muidu raamatukogu teenuseid ei kasuta. Näiteks meesterahvad, kes tulevad küsima just üht konkreetset teost, millest meedia on kirjutanud. Muudest teostest, mida neile pakutakse, nad sageli ei huvitu.»

Triinu Seppami nõuanded laenutustabeli tippu pürgimiseks

Kirjuta lihtsas ja arusaadavas keeles, tekst olgu hästi toimetatud.

Kirjuta positiivsetest ja huvitavatest asjadest: armastus, sõprus, seiklused.

Tee oma teosele reklaami, esine meedias ja kohtu raamatukogus lugejatega.

Looda, et raamatukogu su teose tutvustusväljapanekule paneks.

Katsu pääseda kooli soovitusliku kirjanduse nimekirja.

2014. aasta laenutushüvitiste edetabeli tipp

1. Erik Tohvri – 22 460 laenutust – 2287 eurot

2. Aino Pervik – 29 111 laenutust – 1631 eurot

3. Ira Lember – 17 752 laenutust – 1603 eurot

4. Andrus Kivirähk – 18 390 laenutust – 1472 eurot

5. Raili Puskar – 45 997 laenutust – 1407 eurot

6. Ilmar Tomusk – 13 486 laenutust – 1373 eurot

7. Indrek Hargla – 13 747 laenutust – 1369 eurot

8. Piret Raud – 25 742 laenutust – 1237 eurot

9. Leelo Tungal – 16 770 laenutust – 1122 eurot

10. Kristiina Kass – 20 303 laenutust – 1117 eurot

11. Maia Planhof – 34 801 laenutust – 1056 eurot

12. Eno Raud – 15 899 laenutust – 1036 eurot

13. Mika Keränen – 8610 laenutust - 869 eurot

14. Vladimir Beekman – 27 765 laenutust – 869 eurot

15. Ülle Jälle – 24 900 laenutust – 762 eurot

16. Tiit Sepa – 7267 laenutust – 740 eurot

17. Jana Linnart – 24 095 laenutust – 737 eurot

18. Ketlin Priilinn – 7422 laenutust – 734 eurot

19. Marje Ernits – 7298 laenutust – 725 eurot

20. Matti Piirimaa – 24 071 laenutust – 701 eurot

Kokku on nimekirjas 1514 nime. Neist 19 teoseid pole kordagi laenutatud. Mitukümmend autorit on sellised, kelle teoseid on laenutatud üks kuni kümme korda. Laenutushüvitis jääb sel juhul 0,1 ja 1,2 euro vahele.

Kes ja kuidas saavad autorihüvitist?

Laenutushüvitist võivad peale kirjanike taotleda ka tõlkijad, kunstnikud, koostajad ja kujundajad.

Laenutushüvitise 2014. aasta eest arvutas Autorihüvitusfond välja 325 rahvaraamatukogu 3 953 215 elektrooniliselt registreeritud laenutuse põhjal.

Laenutushüvitise eelarve oli 117 278 eurot. Hüvitisühiku täismaksumuseks kujunes originaalkeelse teose originaalteksti autorite (autorid, ees- ja järelsõna autorid, koostajad) kategoorias 0,10 eurot, tõlgitud teose originaalteksti autorite kategoorias 0,05 eurot, tõlkijate kategoorias 0,06 eurot ja kunstilise vormi autorite (kujundajad, illustraatorid) kategoorias 0,08 eurot.

Iga konkreetse autori hüvitis arvutati välja tema teoste laenutuste arvu, autorluse kategooria kordajate, kaasautorite arvu ja illustratsioonide mahu kordajate põhjal.

Andmetes kajastuvad vaid need autorid, kes on fondile vastava avalduse esitanud.

Kes on menuautor Tiit Sepa?

Laenutushüvitiste edetabeli 16. kohalt leiab Tiit Sepa nime. Kes on see mees, kelle raamatuid laenutati eelmine aasta 7267 korda ja kes edestab mitutki tunnustatud autorit? 

Eelmisel aastal 50. sünnipäeva pidanud Sepa on viimase 13 aasta jooksul avaldanud 21 põnevus- ja kriminaalromaani, kus üheks peategelaseks on kunstnik Hinno ja tema armsam, salapolitseinik Synne. 

Ehitustisleri haridusega Sepa on öelnud, et püüab kirjutada nii, et inimene raamatu ikka nädalaga läbi jõuaks lugeda.

20 populaarsemat kirjanikku

1. Nora Roberts

2. Aino Pervik

3. Andrus Kivirähk

4. Erik Tohvri

5. Susan Mallery

6. Astrid Lindgren

7. Darja Dontsova

8. M. C. Beaton

9. Eno Raud

10. Henning Mankell

11. Indrek Hargla

12. Sandra Brown

13. Ilmar Tomusk

14. Ira Lember

15. Catherine Cookson

16. Kristiina Kass

17. Leelo Tungal

18. Barbara Cartland

19. Mary Higgins Clark

20. Martin Widmark

Tabelijuht Roberts kindlustas selle koha 35 000 laenutusega. Esimesed viis olid laenutuste arvu poolest järgmistest märgatavalt üle.

10 populaarsemat raamatut

1. «Ühe äpardi päevik», Jeff Kinney

2. «Vaskratsanik», Paullina Simons

3. «Surmav arsenal», Cassandra Clare

4. «Veel on aega», Erik Tohvri

5. «Meie aasta Siberis», Tuuli Roosma

6. «Kalevipoeg», Eno Raud

7. «Suvi sulab talvel», Mart Kadastik

8. «Kevad saabub sügisel», Mart Kadastik

9. «Minu Ameerika», Epp Petrone

10. «Minu Narva», Katri Raik