Illustratsioon, aga see-eest Üllar Saaremäega

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arto Paasilinna «Maailma parim küla» lavastas Rakveres Jaanus Rohumaa. Fotol Üllar Saaremäe ehk Eemeli Toropainen ja Ülle Lichtfeldt ehk Taina Korolainen.
Arto Paasilinna «Maailma parim küla» lavastas Rakveres Jaanus Rohumaa. Fotol Üllar Saaremäe ehk Eemeli Toropainen ja Ülle Lichtfeldt ehk Taina Korolainen. Foto: Alan Proosa

Mul on väga selgelt meeles üks pilt, kuidas Ita Ever ja Rein Aren istuvad hallika talutare taustal, Everil on peas valge rätik, Aren on pisut tolmune ja turris, nagu ta oleks just heinamaalt tulnud. Nad vaatavad enda ette, nende nägu paitavad loojuva päikese viimased kiired.

«Kas sa armastad mind?» küsib naine. Mäletan ta silmis mingit ootamatut helki. Mispeale mees mühatab, üle ta näo jookseb korraks õrn naeratus, ja siis kõlab vastuseks: «Kas enam midagi muud küsida pole?» 

See stseen peaks kuuluma Mikk Mikiveri lavastatud Jaan Kruusvalli näidendisse «Pilvede värvid». Ma pole seda lavastust näinud, võib-olla olen selle pildi ise oma peas loonud, aga minu mälestustes on see hetk seotud teatriime sündimisega.

Tagasi üles