Juhan Ulfsak mängis end Avignoni publiku südamesse

Esimene etendus on läbi saanud, NO99 trupp on tulnud Avignoni publiku ette kummardama. Foto: Heili Sibrits

Näitleja Juhan Ulfsak ehk mees, kelle naine on äsja vihastanud ja kustutanud fotokaamerast kõik perepuhkuse pildid, kõnnib isikupäratus, kuid korralikus hotellitoas närviliselt ringi, kohendab aeg-ajalt prille, tõmbab laia abieluvoodi katte veel korra siledaks, sööb vahelejäämist kartes padjale jäetud kommi või uurib minibaari sisu. On näha, et ta ootab midagi erilist ja ka tema ise on eriline friik.

Ka see hetk on eriline. Sest lava, kus Ulfsak lavastuses «Mu naine vihastas» mängitavat rolli esitab, asub Prantsusmaal Avignonis ja saalis istuv publik on ülimalt teatriteadlik, seega kriitiline.

Juba esimesest hetkest on publik Ulfsakil peos. Saal jälgib teda hiirvaikselt, keskendunult. Kuid peagi kostavad 500-kohalises saalis, mis on peaaegu täis, esimesed naerupahvakud.

Rasvaste tähtedega teatrilukku

Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo möödunud aasta mais esietendunud lavastus on esimene Eestist pärit töö, mida mängitakse maailma ühe kõige olulisema teatrifestivali põhiprogrammis.

Braavohüüded, tunnustav vilistamine ja väga tugev aplaus, aga ka see, et saalist ei lahkunud mitte ükski vaataja, mis olevat Avignonis haruldane, kinnitasid, et NO99 lavastus «Mu naine vihastas» kirjutati esmaspäeva õhtul rasvaste tähtedega teatriajalukku.

See oli väga hea energiaga antud etendus, kus kõik näitlejad, aga ka kogu ülejäänud meeskond olid sajaprotsendiliselt kohal ning publik ütles saalist lahkudes vaid kiidusõnu.

«Kummardamine on ka osa etendusest ja minu rõõm oli seal peaaegu siiras,» tunnistas etenduse järel Juhan Ulfsak. «Terve see päev oli väga raske: et stressist üle saada, tulebki laval keskenduda ja öelda, et kuule, davai, võtame mõnuga.»

Ulfsak ütleb, et ei taha Avignoni festivalil mängimise elevust ja rõõmu vähendada, kuid talle on see ka väga raske tööreis. «Loomulikult, kui etendus õnnestub, siis olen rahul. Üks lahing on ses sõjas võidetud. Aga üsna paljut tuleb veel korrigeerida.»

Kuna Avignonis mängitakse tunduvalt suuremas saalis kui NO99 kodusaal, siis on Ulfsakile üheks murekohaks saali tajumine. Enne esmaspäevast etendust saadi seal vaid üks kord proovi teha. Nimelt lendas NO99 trupp Avignoni otse Hannoverist, kus mängiti festivalil Theaterformen.

Kokku annab NO99 Avignonis viis etendust, viimase neljapäeva õhtul. «Ma tahan kõigest sellest fa-fa-faast võimalikult eemale hoida, omaette olla, aga oluline on olla ka jahedas. Kui olla terve päeva selles kuumas – täna näiteks oli pluss 38 kraadi –, siis oled õhtul küps,» tunnistab Ulfsak.

Avignoni teatrifestivali programmijuht on Oliver Py, kelle meeskond kutsus Ojasoo ja Semperi lavastuse «Kuidas seletada pilte surnud jänesele» 2011. aastal külalisetendustele ka Pariisi teatrisse Odeon.

Avignoni festivalile kutsumine kinnitab, et Semper ja Ojasoo on maailmanimega lavastajad, kelle töid hinnatakse. Kuid Avignoni teatripublikule on nad siiski võõrad ja ka teataval määral eksootilised. Ojasoo loodab, et järgmine kord tuleb publik saali juba kvaliteedi ja huvitavuse pärast. Nii Ojasoo kui ka Semperi sõnul on festivalidel mängimisel oluliseks näitajaks regulaarsus.

«Kui midagi väga intensiivselt ja järjepidevalt teha, on loomulik, et mingist hetkest hakatakse su tegemistel silma peal hoidma. Oluline on püsida tasemel, kus see huvi tekkis. Siin on kohal suur hulk professionaale kogu maailmast, niisiis ootame ja vaatame, mis saab edasi,» ütles Semper.

Silmside publikuga on tähtis

Seekordne mängupaik Gymnase du Lycée Aubanel valiti välja kolmest festivali pakutud saalist, kuna selles ei jää viimased read lavast liiga kaugele. See-eest on saal tubli kolmandiku võrra laiem, mistõttu tuli ka lavakujundus spetsiaalselt Avignoni-reisiks samavõrra laiemaks ehitada.

«Lavastustel on erinev spetsiifika: «Mu naine vihastas» on meie Sakala tänava 200-kohalise saali suurust silmas pidades «väikese saali tükk». Avignonis aga alla 500-kohalisi mängupaiku meile ei pakutudki, seega valisime esinemiseks saali, kus publik näeks ka näitleja silma ning kontakt viimase rea ja lava vahel ikkagi säiliks,» ütlevad lavastajad.

Laiemaks ehitatud kujundus on meeldiv vaheldus, kuna lavale tekkis rohkem õhku. «Praegu mõtlen, kuidas Tallinna tagasi pöördudes seda uuemat ja õhulisemat varianti oma lavale ära mahutada,» sõnas Semper.

Spetsiaalselt Avignoni publiku pärast ei hakanud Ojasoo ja Semper lavastust muutma. «Eri maade publikule on lavastuse ümbertegemine mõttetu. Pigem on just huvitav kogeda, milliseid tasandeid võõras publik esimesena tajub. Prantslased on väga terased ja kiired reageerijad, sama tunne tekkis juba kunagi Pariisis Odeonis mängides. Enne siia tulekut oleme muidugi trupiga palju rääkinud, arutanud. Kui istutad lilled peenrasse, siis pead ikka silma peal hoidma – nii on ka lavastustega,» tõdeb Ojasoo.

NO99 teatri loomisel esitasid Semper ja Ojasoo endale küsimuse, kas nad suudavad oma lavastustega kõnetada publikut ka väljaspool Eestit. Esmaspäeva õhtul toimunud etendus on järjekordne näide, et nad on oma eesmärgi täitnud.

LISA

Avignoni teatrifestival

Üks maailma olulisemaid teatrifestivale leiab tänavu aset 4.–25. juulini

Põhiprogrammi valitud NO99 lavastust «Mu naine vihastas» mängitakse 6.–9. juulini viiel korral

Festivalile müüakse igal aastal 120 000 – 140 000 piletit

Üritust kajastab üle 500 ajakirjaniku

Tänavune eelarve on 13,3 miljonit eurot

Festivalil on ka mahukas off-programm