Vaata, kuidas hakkab välja nägema Narva linnuse külastuskeskus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Eva-Lotta Kivi
Copy
Arhitektuurikonkursi võitja kavand «Kaks sõpra»
Arhitektuurikonkursi võitja kavand «Kaks sõpra» Foto: Arhitektuuribüroo JVR

Eile selgus SA Narva Muuseumi poolt välja kuulutatud arhitektuurivõistluse võitja. Võistluse eesmärgiks oli saada lahendus, mis aitaks praeguse linnuse baasil arendada välja moodsat muuseumi, konverentsikeskust ja vabaõhusündmusi siduv paik, mis peaks riigi idaväravana olema avatud nii Eesti nüüdiskultuurile kui ka rõhutama pärandit. Narva linnusesse kavandatav külastuskeskus on plaanis tervikuna välja ehitada  viie aasta jooksul, ning osaliselt avatakse see külastajatele juba 2018. aastal.

Narva linnuse arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga «Kaks sõpra», mille autorid on Kalle Vellevoog, Tiiu Truus, Lidia Zarudnaja ja Martin Proomik arhitektuuribüroost JVR. 

SA Narva Muuseumi juhataja Andres Toode sõnul oli võidutöö kõige põhjalikumalt ja terviklikumalt võistlusala läbi töötanud ning tõi positiivse lahendusena välja ka autorite täiendava sissepääsu ettepaneku muuseumi ja Joaoru vahele.

Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõuniku ning arhitektuurikonkursi žürii liikme Veronika Valgu sõnutsi oli kolmeosaline võistlusülesanne äärmiselt keeruline, kus osaleja pidi üles näitama oskusi nii muinsuskaitse, maastikuarhitektuuri, sillaehituse kui ka uue hoone kavandamisel. Seda kõike nii, et vana ja ajalooline eristuks selgelt uuest ja tänapäevasest ning kokku moodustuks terviklik ruumiline ansambel.

«Esikohatöö omakorda köitis muuhulgas sellega, et autorid on kavandanud linnuse lõunatorni juurest täiendava lisapääsu promenaadilt üles linnuse õuele. See võte ei järgi küll otseselt võistlustingimustes etteantud väravate-sissepääsude skeemi, kuid on iseenesest väga hea mõte, mis väärib elluviimist. Žürii hindas ka seda, et inimeste liikumine on selle töös kõige põhjalikumalt läbimõeldud,» lisas Veronika Valk.

Märksõnad

Tagasi üles