iDeal kampaania

Välismaalased on Leigo Järvemuusika peamised külastajad

Leigo järvemuusika.

FOTO: Ülle Kübarsepp/Valgamaalane

Juuli viimasel ja augusti esimesel päeval toimub Leigo Järvemuusika kahepäevane kontsertide tsükkel tänavu juba 17. korda. Sõna on läinud üle piiride liikvele ja peakorraldaja Tiiu Tamme sõnul moodustavad publikust igal aastal üha suurema osa välismaalased. 

Kui algusaegadel sattusid võõrkülalised Lõuna-Eesti metsade vahele omal initsiatiivil ja komistasid sündmuse toimumise otsa pigem juhulikult, siis tänaseks teavad juba enamik reisikorraldajaid ja - büroosid järvel toimuvat muusikasündmust soovitada. Selle tulemusena moodustavad üle viiekümne protsendi Leigo Järvemuusika publikust külalised väljastpoolt.

Kuigi looduskaunite suvekontsertide ja -etenduste osakaal on viimastel aastatel oluliselt tõusnud, ei mõjuta see peakorraldaja Tiiu Tamme sõnul staažika Leigo Järvemuusika toimumist. «Meil on suur kaal tulevärgil, oleme pikaajalised ja oma kontseptsioonilt unikaalsed,» ütleb ta selgituseks.

Tamme ja Leigo korraldusmeeskond on tagasi seal, kust kõik alguse sai - klassikalise muusika juures. Kui eelnevatel aastatel võis Leigol kuulda nii jazzi, kui ka popi ja klassikalist muusikat, siis nüüdsest pühendutakse jäägitult viimasele.

Tamme sõnul on klassikaliste muusikutega tunduvalt lihtsam sündmust korraldada, sest nad on vähemnõudlikumad ja keskenduvad enda isiku asemel ennekõike muusikale. Programmis pannakse alati esimesena paika sümfooniaorkester, kes tuleb  ja seejärel alles kõik teised artistid. Põhjus väga lihtne - orkestri kohapeale organiseerimine ja nende kontserdi korraldamine on kõige vaevanõudvam. Leigo talus astub sellel aastal «Mendelssohni 3. Sümfooniaga» üles Läti Rahvusooperi Sümfooniaorkester.

Seda võimekust, et kaugemalt Euroopast sümfooniaorkestreid Otepää lähistele tuua, festivali korraldajatel veel pole. Lootus, et olukord muutub, aga küll, sest nüüdsest kuulutakse Euroopa festivalide ühendusse ECCE, mis reklaamib Leigot piiriüleselt ja pakub välismaistele klassikalise muusika artistidele esinemispaigana välja. 

Kuhu edasi? Kas usinalt eestlaste osakaalu tõstma? Seda mitte, kuid jätkuvalt soovivad missioonitundega korraldajad klassikalist muusikat populariseerida ja leiavad, et süvamuusikaelamus on looduses hoopis midagi muud kui kontsertsaalis. 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles