Araabia maades sümboliseerib roheline islamit ja ka seda, et roheline olevat olnud prohvet Muhammadi lemmikvärvus.
Samuti oli roheline Fatimiidide kalifaadi lipuvärviks. Muslimite palvetamisvaipade põhivärvus on samuti roheline. Muslim, kes on sooritanud palverännaku (hadži) Mekasse, saab õiguse kanda rohelist värvi turbanit ja maalida oma koduukse kohale sümboolse palmioksa kujutise. Suurem osa mošeede kupleist on rohelist või sinist värvi. Enamasti on ka minarettide tornid valgustatud roheliste tuledega.
Pärimuse järgi usutakse ka, et koraan oli Muhammadi lähikondlaste poolt algselt kirjutatud rohelistele palmilehtedele. Seepärast on koraani ka nüüdisajal tavatsetud köita roheliste kaante vahele.
Miks sai just roheline üheks islami peamiseks sümboliks? Katse koraanist vastust leida tulemusi ei anna, kuid nagu paljude teistegi religioonide puhul, on ka rohelise värvuse ajalugu sündinud läbi legendide ja apokrüüfi de. Tuleb arvestada, et iidsetes luuleteostes on väljaütlemisi, mis pole kinnitatud ei hadith’itega (pärimustega) ega muude konkreetsete tõenditega. Seda tüüpi lugudes (poeemides) on lubatud liialdused, mille eesmärgiks on iman’i (usu) laiendamine ja tugevdamine.
Nii näiteks räägib poeem «Öine teekond Seitsmendasse Taevasse» (seda kirjeldab ka koraani 17. suura) prohvet Muhammadi taevareisist inglite saatel. Kui prohvet seisis Allahi trooni ees, ilmus ingel Muhammadi ette ja ulatas talle kolm tassi: vee, piima ja veiniga. Prohvet valis kausi piimaga ja jõi tühjaks. Džibrīl (peaingel Gabriel) ütles: «Sa valisid süütuse.» Seejärel ilmus järgmine ingel ja tõi tema ette kolm rõivast: rohelise, valge ja musta. Ta valis kaks esimest. Džibrīl ütles: «Valge on usklike värv, roheline on Paradiisi värv. Kõigist sinu järgijatest selles maailmas saavad usklikud ja teises maailmas satuvad nad Paradiisi.»
Koraani leheküljed või tekst on sageli rohelist värvi, samuti köidetakse koraan tavapäraselt roheliste kaante vahele.