Jaan Malin, esinejanimega Luulur on üks rahvusvaheliselt tuntumaid Eesti luule esitajaid, olles osalenud rohketel poetry slam’idel Euroopas. Malin korraldab ka kultuuriüritusi ning tegutseb kuraatorina, ta on Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Kunstnike Liidu liige.
Oma esikromaani “Maa ja ilm” kohta ütleb autor järgmist: “See on esimene säärane raamat Eestis, aga minu teada pole ka lähiriikides asemantilist romaani välja antud. Vähemalt mitte nii mahukat. Ilmselt takistab selliste romaanide raamatuks saamist piisavalt eksperimentaalsete kirjastuste puudumine. Lugejale võib näida, et säherdust teksti on lihtne kirjutada, kuid see ei ole sugugi nii - tegelesin sellega pea pool aastat, mis on minu jaoks väga pikk aeg, sest olen seni peamiselt ikkagi lühivormidega tegelenud.”
See, et käsikiri Eesti Kirjanike Liidu selle aasta romaanivõistlusel tagasi lükati, oli autorile üllatus. “Eks ma teadsin, et see ei ole kõige tavalisem tekst, aga samas polnud ma ka arvestanud, et seda kindlasti vastu ei võeta. Lootsin, et žürii on avatum. Tähelepanelik lugeja pidi märkama allusioone eesti kirjandusklassikale, mille väärtuses, eestikeelsuses ja -meelsuses ei kahtle ju keegi,” väljendab Malin nõutust.
“Ma ei tea, kas see käis minu kohta, aga romaanivõistluse tulemusi esitledes mainis žürii, et neile saabus üks käsikiri, mis oli kirjutatud väljamõeldud keeles ning nad ei saanud seda aktsepteerida, kuna võistluse reeglid nõudsid eestikeelset teksti. Kui see käis minu kohta, siis ma väidan, et minu romaan on eesti keeles - olen lähtunud väga täpselt eesti keele reeglitest ja tunnusjoontest nagu teatud tähtede esinemissagedus jne,” arutleb kirjanik reeglite küsitavuse üle. “Ma ei tea, kelle kohta see käis, kuid tore on kasvõi mängida oletusega, et see võis siiski ka mind markeerida -, et žürii ei olnud ühe teksti autori suhtes üksmeelele jõudnud, et kas tegu on hullumeelse või geeniusega,” lisas ta muheledes.