Birgitta festival algab võimsa Haydniga

Eva-Lotta Kivi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Loomine
Loomine Foto: Birgitta festival

Reedel algab Pirita kloostri varemetes üheteistkümnes Birgitta festival. Lähiriikide ainus muusikateatri festival on tunnustatud dirigendi Risto Joosti sõnul ka maailma mastaabis väga heal tasemel. Festivali avalavastus on omaproduktsioon – Joseph Haydni samanimelise oratooriumi põhjal tehtud lavastus «Loomine». 

Risto Joost, teie olete lavastuse dirigent ja lavastaja on Iisraelist pärit Ran Arthur Braun. Kuuldavasti tuli lavatuse idee aga teilt?

Me oleme Raniga sõbrad ja idee midagi koos laval teha oli meil juba mõnda aega. Mõtlesime siis, mis see olla võiks, ja üks hetk tuli mul idee – oratoorium. Lõpuks jõudsime kuidagi Haydni «Loomise» juurde. Seal on piisavalt ainest – maailma loomine ja sellega seonduv kärts, mürts ja paugud, mis meie fantaasia kohe käima pani.  Kuna Ran on saanud veel eraldi koolituse võitlusstseenide koreograafina, siis lõpuks meie valik «Loomise» peale jäigi.

Ma usun, et Birgitta festivalil on meie lavastus kindlasti üks tõmbenumber, sest näha saab enneolematuid kaklus- ja massistseene ning kuulda imeilusat muusikat.

Olete öelnud, et klassikalist muusikateatrit te tegema ei hakka. Mida siis laval näha võib?

Eesmärk on tuua esinejad võimalikult publiku lähedale. Aga me  selles mõttes klassikalist muusikateatrit ei tee, et muusikud on laval ja publik istub vaikselt ja eraldatuna eemal. Üritame need kaks maailma siduda. Ma ise veel täpselt ei tea, mis saama hakkab, aga Rani fantaasiamaailm on tohutu ja elav, ja seda ma tean, et laval on väga head kaskadöörid. Nad lendavad seal ringi ja teevad igasuguseid akrobaatilisi trikke. Osa esinejaid on mingi hetk näiteks ka publiku sees.

Eelistate siis üldiselt ka modernset muusikateatri vormi?

Võib ka nii öelda, aga tegelikult huvitab mind lihtsalt teater, mille piirid on mingil moel avardunud. Näiteks ooper vajab minu hinnangul juba ammu suurt reformi. Vaja on jõuda järgmisele tasandile, sest praegu ollakse paar sajandit maas. Ükski žanr ei tohiks arengus paigale jääda.

Vanasti oli nii, et inimesed läksid ooperit vaatama, aga samal ajal veel sõid, jõid ja rääkisid juttu. Ooperi eesmärk oli lahutada meelt. Tänapäeval peab publik kontserdisaalis aga hiirvaikselt istuma  – see pole aga enam ooperi loomulik vorm. Sellepärast tundubki see tänapäeval paljudele igava ja tuimana.

Tegelikult peaks ooper kütkestama ja šokeerima. Tuleks luua selline efekt, et kogu aeg on oodata midagi üllatavat. Kaasaegset inimest on tänu filmidele ja muule interaktiivsele küll järjest raskem üllatada, kuid me peaks vähemalt proovima seda teha. Üks võimalus ongi kasutada selliseid uudseid lahendusi nagu meie «Loomise» puhul.

Milline on teie varasem kokkupuude Birgitta festivaliga?

Ma käin seal alati, kui mul vähegi võimalik on ehk kui ma Eestis viibin. See on kindlasti üks meie parimaid muusikafestivale.

Eelmine aasta oli aga minu jaoks eriti meeldejääv, sest see oli mu esimene Birgitta festival interpreedina. Koostöös Šveitsi ooperiteatri Biel Solothurniga tegime Wolfgang Amedeus Mozarti ooperit «Röövimine Serailist». See oli selline koomiline ja tore lavastus, ma väga nautisin selle dirigeerimist.

Kui heal tasemel Birgitta festival rahvusvahelises mastaabis on?

Kui võrrelda Birgitta festivali näiteks Peterburi Maria Teatri festivaliga või Soome Savonlinna ooperifestivaliga, siis on loomulik, et meie eelarve on palju väiksem, seetõttu on ka võimalused piiratud. Ooperi tegemine on kallis ja nõuab meeletut eelarvet, seepärast ei saa me iga maailmakuulsat muusikut kutsuda.

Kunstilises mõttes on Birgitta festival minu arvates väga heal tasemel ja täiesti konkurentsivõimeline. Arenguruumi muidugi jagub – tuleks mõelda veel hoolikamalt, milliseid lavastusi teha ja kuidas publikule veel suuremat elamust pakkuda.

INFOKAST

Birgitta festival 2015

7. august

Joseph Haydn, lavastatud oratoorium «Loomine».

Maailma loomine otse publiku keskel. Interaktiivne muusika- ja draamaetendus, kus tantsud, akrobaatilised trikid ja muusika ühinevad visuaalfüüsiliseks poeesiaks.

Dirigent Risto Joost, lavastaja Ran Arthur Braun (Iisrael).

8. august

Nikolai Rimski-Korsakovi «Šeherezade».

Idamaa eksootika «1001 öö» muinasjuttudes ja Altai sõjaka rändhõimu pöörased emotsioonid pakuvad publikule värvikat lavapilti ja ägedaid tantse.

Aleksander Borodini «Polovetside» tantsud.

Natalia Satsi nimeline muusikateater Moskvast koos legendaarse Mihhail Fokini koreograafiaga.

9. august

Federico Fellini filmi «Orkestriproov» järgi valminud muusikaline etendus.

Vaimukas nägemus pillimeeste ja dirigendi elust. Dirigent Giuseppe Verdi tütre lapselapselaps Simone Fermani.

12. august

Giuseppe Verdi ooper «Aida».

Vanemuise teatri, Pärnu rahvusvahelise ooperimuusika festivali PromFest ja Birgitta festivali koostööprojekt.

14. august

USA ja Iisraeli kaasaegne tants – «Killer Pig» ja «Wonderland».

The Inbal Dance Theatre Company ning LEV Dance Company.

15. august

Lavastatud galakontsert «The Passion of Broadway».

Laval on maailmastaar Barbara Hendricks.

www.birgitta.ee

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles