Reportaaž: tee esietendusele läheb läbi pimeduse ja pori

Hommikul kella nelja paiku on Kodru rabas Vargamäel pime. Päikesetõusu ja kontsertlavastuse «Isuri  eepos» esietenduse alguseni on jäänud tublisti üle tunni.

Kõvalt teelt viib etendusepaika poolteist kilomeetrit mudast rabarada. Olen kuulda võtnud korraldajate nõuandeid ja jalga pannud «vett ja pori pidavad julged jalanõud». Hoolimata sellest, et viimastel päevadel eriti pole vihma tulnud, koosneb tee kohati poole meetri sügavustest mülgastest. Fotograaf Eero ilusaid siniseid tenniseid on hale vaadata.

Kõvemat pinnast otsiv taskulambikiir eksleb rabametsa puude vahele. Seal on keegi! Puude vahelt piidlevad teelist vanade isurite silmad. Fotodelt, portreedelt, ikoonidelt. Linnamehel tekib kõhedavõitu «Blairi nõiafilmi» tunne. Ilmselt on see ebaõiglane nii lavastajate (Anne Türnpu, Eva Klemets) kui vanade isurite suhtes.

Korraga möödub meist kiirel sammul paar inimest. Siis veel mõni. Astuvad pimedal mädateel, nagu poleks neil silmi vaja. Moka otsast «Tere!» ja möödas nad ongi. Lehvivad rüüd, kõrged peakatted. Nõiamaailm astub veel sammukese ihule ligemale. Need on kammerkoori Voces Musicales lauljad.

Tavaline teatrikülastaja saab rabateed kõndida aovalges, aga meie tulime platsi varakult, sest soovisime jäädvustada seda, kuidas koor end enne etendust lahti laulab. «UUUU-ohh, UUUU-ohh!!! tsss-tsss-tsss…» See on ilus ja võõrastav.

Enne etenduse algus soovitab lavastaja Klemets: «Kellel on veel midagi selga panna, siis tehke seda nüüd!» See on arukas nõuanne. Matk soosaarele ajab naha kenasti soojaks, aga just pärast päikesetõusu, kell 5.15 on kõige jahedam ja niiskem. Lisaks ei saa end etenduse ajal ju liigutada, seetõttu kipub kõhedus kontideni. Etendusele, milles tuleks vältida ka sahisevaid, nagisevaid ja krabisevaid rõivaid, sest lavastuse helikeel puhtejärgses metsas on nii õrn, et kõvem hingetõmmegi võib lummuse murda.

Esietendus saab läbi. Näitlejad ja lavastajad võtavad vastu õnnitlusi, uduviirgudes metsast väljuvad frakkides koorilauljad; mõned müravad ja kallistavad ülemeelikult. Publikule pakutakse isuri hommikusööki: imemaitsvat hernekörti ja sigurikohvi kondenspiimaga.

Kontsertetendus «Isuri eepos»
Lavastus põhineb isurite eluolul ja pärimuslikul materjalil, Veljo Tormise tsüklil «Unustatud rahvad: Isuri eepos», Mart Saare kolmel koorilaulul isuri meloodiatele ja ortodoksel liturgial. Lavastus tuuakse välja Veljo Tormise 85. juubeli auks ja pühitsemiseks.

Esietendus 7. augustil, mängitakse 8., 9., 14., 15., ja 16. augustil.

Lavastajad: Anne Türnpu, Eva Klemets (Teater NO99)
Dirigent: Janne Fridolin
Kunstnik: Kairi Mändla
Helikunstnik Hendrik Kaljujärv
Valgukunstnik Siim Reispass (Teater NO99)
Laval: Risto Kübar (Münchner Kammerspiele), Inga Salurand, Bert Raudsep, Lauri Kaldoja, Jarmo Reha (Teater NO99) ning akordionist Jaak Lutsoja ja kammerkoor Voces Musicales.