Galerii ja reportaaž: kaheksas Viru Folk kaisutas ja päästis tantsu valla

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Viru Folk kaisutas. Samal ajal, kui peoaltim noorsugu oli nädalavahetuseks Pärnu kogunenud, möödus kaheksas Viru Folk eriti omas elemendis - armsalt ja hoogsalt.

Käsmu kalurikülas toimuv festival on piisavalt suur, et kõike toimuvat hallata: kontserdid, toitlustajad ja teised laadalised, loodusmatkad ning kõik see kõige kaunim loodus. Taanipärane Viru Folk oli mõnusalt mahe, mereäärsete tuulte keskel muusikat kuulates võinuks veel päevigi veeta. 

Festivali külastaja nautis tänavu väga erilimelist folki: folktroonika vallast Taani kollektiive Sorten Muld ja Asyne, aga ka kaasaegses võtmes Eesti rahvaviiside viljelejaid nagu Ars Apta ja Maarja Nuut. Ürgset ja folgist metalit pildusid lavalt sõna otsese mõttes rahva sekka Metsatöll ja Svartsot.

Uute kodumaiste tulijatena paistis silma lustakas POSÕ, poisid, kes panid kinni viimase Tudengibändi. Märksa mõtestatum ja maagilisem oli aga Duo Malva & Kirsipuu etteaste. Ka klassikaliste rahavaviiside armastajad ei pidanud pettuma, sest nii kodumaised meelelahutajad nagu Kukerpillid, Untsakad, Folkmill ja L´Dorado tegid elavad etteasted. 

Kiriku ja Rahvamaja uputasid silma- ja kõrvapaaride kätte Estonian Voices ja Eeva & Villu Talsi. Olgugi, et viimased pidid Viru Folgi külastajate tähelepanu Metsatölliga jagama, see ei osutunud määravaks. Rahvas jagus mõlema lava ette ja hulgi! 

Tänavust festivali jääb taanlaste kõrval kindlasti ka meenutama Puerto Rico päritolu hipi Fantuzzi. Kui kontserdi alguses kogu Vinteri lava esine istus, siis selle 15. minutil see kargas ja hüppas. Fantuzzi täitis lakkamatu energia, heade soovide ja rõõmsatujulise muusikaga südameid ning tõi möödaminejadki lava ette kaasa elama. 

Kokku nelikümmen kultuuri- ja spordifanaatikust külastajat kasutasid võimalust Tallinnast Käsmu rattaga vurada. Minu sõbra telefoni gps-i järgi sõitsime kokku 90,8 kilomeetrit maha, jõudes kohale kõigest kolme ja poole tunniga. Kartus selle pärast, et jalalihased hiljem laividele ei vea, osutus ennatlikust. Meid Viru Folgiks soojendanud jalgrattamatk (võiks vabalt öelda ka maraton) sai võimalikus tänu Taani saatkonna poolt korraldatud heategevuslikule ühissõidule. Tänud folgimeeskonnale selle väljakutse eets ja veel sellegi eest, et ei kuhjatud programmi üle, ning tehti tasuline festivaliala, mis võõrustas peaasjalikult päris folkareid ehk neid, kellele kogu melu juures muusika ennekõike korda läheb. 

Tagasi üles