In memoriam Inge Teder (8. I 1931 – 9. VIII 2015)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Janar Ala
Copy
Inge Teder
Inge Teder Foto: Kuvatõmmis

9.augustil lahkus meie hulgast Eesti Kunstimuuseumi kauaaegne direktor Inge Teder.

Inge Teder lõpetas 1955. aastal Tartu Riikliku Ülikooli, peale lõpetamist  töötas ta nii lektorina, tollase Riikliku Kunstimuuseumi teadustöötaja ja tarbekunstikogu hoidjana, almanahhi Kunst koostaja ja toimetajana,  kuni 1965. aastal lõplikult muuseumi kasuks otsustas ja mida ta  alates 1966. aastast  direktorina 25 aastat juhtis.  

Inge Teder oli muuseumijuht  ideoloogiliselt keerulisel ajal. Kuuekümnendate kunstiuuendus nõudis muuseumipoolset reageerimist, samal ajal pidurdas suurejoonelisemaid plaane  ideoloogiline kontroll.  Inge Teder suutis selles olukorras väga hästi hakkama  saada,  kunstimuuseumist kujunes kõige olulisem näitusepaik eesti kunstis,  mis suutis aeg-ajalt täita ka rahvusvahelise kunsti tühemikku. Inge Teder ei  peljanud suhelda ka välis-eesti kunstnikega, esimesed väliseesti kunstnike, Hermann Talviku ja Erik Haameri näitused toimusid just Riiklikus Kunstimuuseumis.

Inge Tederi ajal avati  viis uut kunstimuuseumi -  Tarbekunstimuuseum, Niguliste vana kunsti muuseum, Adamson-Ericu ja Kristjan Raua muuseumid  ning kunstimuuseumi Kohtla-Järve filiaal. Hakkas välja kujunema tänane Eesti Kunstimuuseumi suur struktuur.

Ta oli äärmiselt jõuline, intelligentne ja ka osav juht. Ühtaegu nõudlik ja aus oma suhtluses kolleegidega. Ringleb mitmeid legende Ingest , küll tema harjumustest, tema lugudest, mida ta suurepäraselt esitada oskas, tema vastustest ja argumentidest ametimeestele. Kolleegid teavad rääkida, et  Tederi teadmata ei tohtinud ka varblane üle lossi katuse lennata...

Inge Teder  polnud vaid võimekas administraator, vaid ka uurija, teadlane.  Pikki aastaid luges ta Eesti Kunstiakadeemias  tarbekunsti ajalugu ja naha- ning köitekunsti ajalugu, kirjutas artikleid nii ajalehtedele kui almanahhile Kunst.  Teda võis näha paljudel kultuuriüritustel, kuni viimase ajani tundis ta sügavat huvi kunstimuuseumis toimuva vastu ning käis avamistel, kus alati suur hulk kolleege oma endist naerusuist ja vaimukusi pilduvat direktorit ümbritses. Inge autoriteet oli vankumatu, tema kunstimaitset ei pandud kunagi kahtluse alla.

Oleme kaotanud sügava inimese ja sädeleva daami.

Eesti Kunstimuuseum

Eesti Kunstnike Liit

Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing

Eesti Kultuuriministeerium

Eesti Kunstiakadeemia

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Tartu Kunstimuuseum

Tagasi üles