Estonia alustab juubelihooaega balletiga, millel on needus peal
RENOVEERITUD ESTONIA TEATRISAALIS ON 100 UUT ISTEKOHTA

Ballett «Kratt».

FOTO: Rahvusooper Estonia

Suvel renoveeritud Estonia teatrisaali õnnistab sellel aastal esimese uuslavastusena sisse Eduard Tubina ballett «Kratt», mida saadab Estonia peadirektori Aivar Mäe hinnangul needus.

Rahvusooper Estonia peadirektor Aivar Mäe teatrisaali renoveeritud rõdul

FOTO: Eero Vabamägi

Hooaja avaetendus "Tsirkusprintsess" 26. augustil.

FOTO: Rahvusooper Estonia

«Faust» - Ain Anger

FOTO: Rahvusooper Estonia

Eesti mütoloogial põhinev lugu ahnele peremehele rikkusi kokku kandvast kratist on ilmselt kõigile teada. 1940ndatel lõi helilooja Eduard Tubin kratist ka päris esimese eesti balleti.

Tubina „Kratt“ esietendus 1943. aastal Vanemuise teatris helilooja enda juhatamisel, koreograaf-lavastaja oli Ida Urbel. Estonias esietendus ballett aasta hiljem Rahel Olbrei viimase tööna.

„Kratt“ sai Estonia laval olla aga vaid mõned korrad, sest 1944. aasta  9. märtsi õhtul alanud Nõukogude õhurünnakus sai teater täistabamuse. Näitlejad ei jõudnud isegi riideid vahetada ning pidid kostümeerituna lavalt otse tänavale põgenema.  

Sellel hooajal otsustas Estonia «Krati» üle pika aja jälle oma kavasse võtta. Esietendus toimub juba septembris ning seekord Marina Kesleri tõlgenduses.

Kevadel aga tabas balletti justkui jälle üks needus - ettevalmistuste ajal suri «Krati» noor ja andekas kunstnik Andrea T. Haamer. «Kratil on vist Estoniaga mingi kana kitkuda või on tal tõesti mingi needus peal. Kratt, va kurivaim vist ei taha peremehe sõna kuulata,» naljatles Mäe.

Laste rõõmuks jõuab Estonia lavale muusikal «Karlsson katuselt»

Peale «Krati» on Estonial tänavusel juubelihooajal kavas veel neli uuslavastust. Novembris esietendub lastemuusikal «Karlsson katuselt», mida pole veel kunagi varem Estonia laval mängitud. Astrid Lindgreni armastatud lastejutu põhjal tehtud muusikali lavastaja on Ain Mäeots ja helilooja Tauno Aints. «Meie ootused «Karlssonile» on igatahes väga kõrged,» on Estonia peadirektor ootusärev.

Mäe sõnul tahtsid rootslased, et Estonia kasutaks muusikalis kindlasti  nende originaalmuusikat, kuid see mõte meile ei meeldinud. «See originaalmuusika oli liiga rootsipärane ja meile võõras ja õnneks me lõpuks saavutasime ikka kokkuleppe ja võisime ise midagi uut luua,» on Mäe rõõmus.

Uuslavastustest jõuavad tänavu publiku ette veel «Luikede järv», «Aida» ja «Arabella». Mäe sõnul oli Tiit Härmi lavastatud «Luikede järv» Estonia laval üle kümne aasta, aga nüüd jõuab publiku ette Toomas Eduri uus versioon : «Eks see ole Toomasele ehk meie balleti kunstilisele juhile üks tugev proovikivi, aga ma usun, et ta üllatab kõiki positiivselt».

Juubelihooaega alustatakse renoveeritud teatrisaalis

Lisaks põnevatele uuslavastustele on ka Estonia teatrisaal pisut teise ilmega. Nimelt toimus suvel renoveerimine - esimesel rõdul vähendati tehniliste ruumide mahtu ja selle arvelt tehti juurde ligi 100 istekohta. Lisaks uutele istekohtadele uuendati ka teatrisaali heli- ja valgussüsteemi.

Peadirektori hinnangul oli viimane aeg ümber teha nõukaaegne teatrisaali rõdu, kus oli isegi Keskkomiteele mõeldud loož veel alles: «Rõdu oli liiga kommunismihõnguline - aeg oli sellest vabaneda ja taastada teatrisaali algusaegne ilme.»

Tagasi üles