Flow pani mehed kiljuma

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Helsingi muusikafestival Flow
Helsingi muusikafestival Flow Foto: Samuli Pentti

Kujuta ette, et seisad keset Telliskivi loomelinnakut, ainult et see on neli korda suurem. Kunstitudengid on ala dekoreerinud ning kohalikud toidukohad on iga nurga peale püstitanud oma telgi nagu tänavatoidufestivalil. Kohe algab aasta oodatuim muusikafestival. Just selline tunne tekkis Helsingis esimest korda Flowʼ alale sisenedes.

Kui Läti Positivuse festivalil oli metsa alla veetud suurte brändide reklaamtelgid, siis Flow jäi märksa maitsekamaks. Soome festival teeb tihedat koostööd Helsingi kunstikooli tudengitega ning tulemus on värvikirev ja esteetiline. Suundusime õhus rippuvate diskokerade saatel maailmatasemel artistide kontsertidele.

Pealava programmi avas tummisel häälel vitaalne ja armas Leanne La Havas. Inglise folgi- ja souliartist mängis kitarri, nägi jumalik välja ning sobiks ideaalselt meie Viru Folgi kavva. Popilikult kõlanud La Havasit üllatas otse laval järgmine sealne esineja Nile Rodgers, legendaarne The Chici esilaulja. Naine jäi viis minutit kestnud tunnustavast kallistusest keeletuks, samuti tema bänd. Hiljem klõpsis Rodgers lava kõrval La Havasist pilte ja elas lauljatari kontserdile energiliselt kaasa.

Tantsumuusikale pühendatud Mustas Telgis pani rahva hüppama DJ ja (M.I.A. endine) produtsent Diplo. Rahvas tantsis end hingetuks, samamoodi nagu mõni tund hiljem pealava ees, kus esines Diplo loodud dancehall’i kollektiiv Major Lazer.

Major Lazer lasi käiku kõik hullumeelsed ideed: sunni inimesed hüppama, pane mitukümmend tuhat jalapaari igas suunas jooksma, käsi neil pluusid ära võtta… Seejärel kalla esimesed read üle vahuveiniga, ülejäänud sünnipäevalintide ja paberist tükikestega. Tossukahurid, multikavisuaalid jne.

Elamus omaette oli USA indie-rokk-kollektiivi The War on Drugs kontsert. Nii laval kui ka selle ees olid peaasjalikult mehed. Tõsi, kui väga tähelepanelikult ringi vaadata, jäi silma ka mõni naine, kes muusika taktis puusi nõksutas.

Oli transiseisundis mehi, kes seisid, silmad kinni, õnnis naeratus näol, aga ka lava ees üles-alla hüppajaid ja kiljujaid. Kontserdi lõpus sõbrunesime ühe andnud fänniga, kes tunnistas, et on nüüd oma naisega tülis – ämma-äia kuldpulma minemise asemel oli ta otsustanud siia tulla.

Teise päeva tähtsündmus oli üllatuslikult mustas telgis toimunud noore hiphop-artisti Shamiri kontsert. USA mustanahaline laulja meenutas häälelt Prince’i ja käitus diiva kombel, mille peale heldis nii mõnigi kuulaja.

Pealaval astus samal ajal pärast pikka pausi üles Soome poplauljatari Iisa Pykäri bänd Regina. Kui kümme aastat tagasi oli kollektiiv olnud täis elujõudu, siis nüüd tundus trio silmanähtavalt väsinud. Samuti tundub hiilgeaeg möödas olevat alates 1996. aastast tegutseval Belle and Sebastianil. Vokaalselt kõlas kollektiiv sellest hoolimata hästi.

Sama võib öelda teise päeva lõpetanud Pet Shop Boysi kohta. Teatraalsetest kostüümidest, nende tihedast vahetamisest ja ilupiltidest hoolimata polnud esinemises vunki.

Flowʼ festivali viimane päev tuli artistide poolest elamusterohkeim. Pealava pühapäevase programmi avas juba paar kümnendit tuntud Ameerika laulja, produtsent ja multiinstrumentalist Beck. Mehe tüüne karisma avaldub tema muusikas iga meediumi kaudu, kuid mõjub eriti ehedalt kontsertlava ees. Karge Beck tundus põhjamaisele publikule väga meeldivat. 

Sama meeldejääv oli ennastunustavalt lava peal tantsiv ja kargav Florence Welch, inglise indie kollektiivi Florence + The Machine'i solist. Kollektiiv lõpetas oma Euroopa tuuri Flow festivali kontserdiga ja seda vägevalt. Welch hüppas rahva sekka, pani ühe meeskuulajaga ninad vastamisi ja andus publikule, andes endast nii füüsiliselt kui ka vokaalselt maksimaalse panuse. 

Viimasel päeval täitis Musta Telgi nii popmeloodiatega kui külastajatega Rootsi lauljatar Tove Lo. Tegemist oleks võinud ka olla pealava kontserdiga, sest telki kõik soovijad ei mahtunud ja artist oli meie kergetest eelarvamustest hoolimata vokaalselt väga heal tasemel.

Pühapäeva mahtus erakordselt uhke artistide plejaad, kelle seas ka eksperimentaalne Flying Lotus ja igal USA alternatiivsel muusikafestivalil üles astunud Alt-J. Alt-J lugu nimega "Breezeblocks", kus kõlavad sõnad "Please don't go, please don't go, I love you so, I love you so..."  lõpetas 2015. aasta Flow. 

See linnadžungel on külastamist väärt! 

Ajakirjanike sõidu Flowʼ festivalile tegi võimalikuks Viking Line.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles