Mis on Karlova kriksadull, selgub Tartus

Lüüdia Vallimäe-Mark «Silm rohelises» (1958?), õli. Foto: Repro / Erakogu

Kunstiühing Pallas avab teisipäeval, 25. augustil Tartu Kunstimajas näituse «Karlova kriksadull. Ülo ja tüdrukud», kus on väljas Valve Janovi, Silvia Jõgeveri, Kaja Kärneri, Helju Sarnet Zaurami, Ülo Soosteri ja Lüüdia Vallimäe-Margi abstraktne ja sürreaalne looming aastaist 1957-1966.

Näituse koostaja Enn Lillemets kirjutab saatetekstis, et tegemist on vaba kunstiga, mida loodi vabaduseta ajal, puhtalt iseenda ja lähemate kaaslaste rõõmuks, ilma väljavaateta seda kusagil eksponeerida. «Näitus esitab köitvat fragmenti meie põrandaalusest avangardist, mille olemasolus on mõnikord kaheldud,» on kirjas.

Peamiselt väikseformaadiliste piltide maailm sisaldab koostaja väitel nii põnevat tehnilist katsetamist kui puhast mängurõõmu, aga ka tõsisemat enesessesüüvimist.  

Eksponeeritavad teosed on pärit kunstiühingu Pallas kogust ning Tartu ja Tallinna erakogudest ja valik täiendab märtsi lõpuni Kumus eksponeeritud näitust «Tartu sõpruskond ja Ülo Sooster».  

Valve Janov (1921-2003), Silvia Jõgever (1924-2005), Kaja Kärner (1920-1998) ja Lüüdia Vallimäe-Mark (1925-2004) kuulusid meie esimese II maailmasõja järgse kunstirühmitise, 1960. aasta rühmitise tuumikusse. Karlova linnaosa Tartus, ennekõike Valve Janovi kodu, oli nende peamisi kohtumispaiku.

Just sinna jõudis aeg-ajalt ka 1957. aastal Moskvasse elama asunud Ülo Sooster (1924-1970), et õpingukaaslasi ja sõpru üles äratada ja nende vaimu liigutada. Pildilised kujutised, millele ei saanud või ei tahetud selget nime anda, ristiti kriksadullideks.

«Lääne mandunud kunsti haarmed» aga ulatusid Tartust ka Haapsallu, mitte üksnes Moskvasse või Tallinna. Seda kinnitavad tolle ajajärgu käigud Haapsallu ja kirjavahetus ning näitab Helju Sarnet Zaurami (1922) looming.

Näitus Tartu Kunstimaja väikses galeriis on vaadata 20. septembrini.