Kiwa avab Tartus retrospektiivi

Janar Ala
, kultuuritoimetuse toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiwa aastal 2000
Kiwa aastal 2000 Foto: Egert Kamenik

5. septembris avatakse Tartu Kunstimuuseumis tänapäeva eesti kunsti kindlasti ühe olulisima kuju, Kiwa esimene retrospektiivnäitus.

 Kiwa isikunäitus „Autoportree tundmatuna“ toob kokku kunstniku erinevad alter egod ning interdistsiplinaarse loomingu, mis ulatub pea kahekümnele aastale.

Tema esimeseks näituseks oli „Lollipopi fiktsioon“ 1996. aastal Tartus, millele on järgnenud üle kahekümne isikunäituse ning arvukad esinemised grupinäitustel Eestis ja välismaal. Tuleval näitusel pööratakse eraldi tähelepanu kunstniku meediakuvandile, mis toimib justkui iseseisva kunstiteosena.

Kasutades meediat avaliku sodiseina ja teadetetahvlina, võib Kiwa personat pidada elukestva performance’i tulemuseks. Kiwa kuvandiloome keskmesse asetub pidev identiteedimäng ja autori surma läbimängimine, mille eesmärgiks on hävitada võimalus autoportree loomiseks ning üheselt kuvatavaks autoripositsiooniks.

Näituse raames antakse välja kakskeelne trükis „Autoportree tundmatuga“, mis sisaldab Kiwa autobiograafilist teksti kunstnikuks kujunemisest, subkultuurilistest noorte liikumistest 80. aastatest alates, meediaga manipuleerimisest ja paljust muust. Ühtlasi Marika Agu koostatud „meedia gräffiti“ bibliograafiat ning Kiwa kuvandiloome strateegiate analüüsi.

Näitusega kaasnevas haridusprogrammis on vanemale kooliastmele suunatud muuseumitunnid, mis käsitlevad lisaks Kiwa kunstnikuisiksusele ja loomingule ka Eesti 1990. aastate kunsti laiemalt. Samuti saab töötubades luua oma autoportree või kujundada ja meisterdada endale oma märgiga templi.

Lisaks on näituse kestel muuseumipoes parim valik eksperimentaalkirjandust väljaandva ;paranoia kirjastuse raamatuid ning võimalus soetada 3D-prinditud suveniirkujukest näitusel eksponeeritud skulptuurist „N400“.

Tehniliselt nõudlikumate tootmisprotsesside eest ning näituse kujunduse eest on vastutav arhitekt Sille Pihlak.

Kuraator: Marika Agu Näituse kujundus: Sille Pihlak Graafiline kujundus: Tuuli Aule Näituse installatsioon: Arvi Kuld, Urmo Teekivi Toimetajad: Marika Agu, Kiwa Tekstide autorid: Marika Agu, Rael Artel, Kiwa Keeletoimetajad: Paul Emmet, Aare Pilv Tõlkijad: Karl Erik Saks, Hele Priimäe Haridusprogramm: Kristel Sibul

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles