Kolmapäeval, 2.09.2015 kell 17.00 avab EVE KASK (1958) Hobusepea galeriis isiknäituse «EE Eesti edulugu». Näitus jääb avatuks 21. septembrini 2015.
Eve Kask avab Eesti Ekspressi teemalise näituse
31. august 2015, 12:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«EE Eesti edulugu» – selle pealkirja all eksponeerib Eve Kask Hobusepea galeriis poliitiliste joonistuste sarja, mis jätkab 2012. aastal alustatud projekti, mida esmalt eksponeeriti 2012. aastal Tallinna Joonistustriennaalil ning seejärel suuremas mahus Kase personaalnäitusel Vilniuses.
Eve Kask: «Pealkiri viitab Eesti populaarseimale nädalalehele ja laiemalt Eesti edukusele, mis lahutamatult on seotud «Eesti unistusega». Eestlased kui väikerahvas soovib maailmas olla nähtav. Materiaalsed väärtused on endiselt populaarsed ja moodne edukas eestlane on ambitsioonikas töönarkomaan, muidugi juhul, kui ta veel elus on. Seeria eesti eduloost esitab Eesti vabariigi tipptegijaid ja -hetki lähiajaloost ning on üdini positiivne.»
Mõtted sarja suunas lükkas liikuma T. H. Ilvese välisministrina tehtud avaldus, kus ta ei näinud mõtet Balti koostööl. Šokeeritud leedukad haarasid ministri mõttest kinni ja lavastasid eestlaste suhtes iroonilise komöödiasarja Leedu televisioonis. Meie hoiak, et oleme naabritest kiiremad, paremad, edukamad jne vajas kinnitamist, ja Eve Kask, kes 2012. aastal valmistas ette näitust Vilniuses, vormistas oma projekti Eesti eduloo uurimuseks.
Eve Kask intervjuus Eesti Ekspressile: «Mind huvitab seda sarja tehes rohkem, mida edukus Eesti Vabariigis tähendab ehk kuidas see meediast ja ühiskonnast vastu peegeldab. Kui peaksin personaalset väärtuste edetabelit tegema, siis see ei pruugi kokku langeda sellega, mida ühiskond edukaks peab. Tänapäeval on edukas see, KES või MIS müüb hästi. Selle arusaama järgi võiks paljud väärtused kolikambrisse visata, millega ma ei saa nõustuda.»
Sellal kui iga eestlane võib välja käia oma jutustuse Eesti eduloost, otsis Eve Kask lähiminevikus aset leidnud ajaloosündmustele kaasaegset ja pilkupüüdvat kunstivormi. Probleemi, kuidas peaks jäädvustama 1990. aastate poliitilisi reforme, aitas lahendada elu ise. EKA legendaarse kolimise metafüüsilises protsessis sattus kooli prügikonteineritesse palju kasutuna näivat kraami, nende hulgas 1950. aastate algul kooli poolt hangitud pildimaterjale ja venekeelseid kogumikke stalinliku sotsrealismi hittidest, mille järgi õppisid noored eesti kunstnikud maalimist. Nõuetekohaselt valmistatud sotsialistliku realismi stiilis maalide ja 1990. aastate fotode võrdlemisel kerkisid esile toredad paralleelid meedia poolt produtseeritud visuaalide ja nõukogude maalikunsti meetodi vahel. Teatavasti nõudis nõukogude ideoloogia realismi sellise halastamatusega, et kogu nõukogude tegelikkus töödeldi ideoloogilisteks märkide süsteemideks ja vormistati sel teel poliitiliseks tekstiks.
Nüüdisaegse meedia paindlik mänguruum lubab korda saata imepäraseid transformatsioone oleviku ja mineviku, utoopiate ja riikliku dokumendi vahel. Eve Kask kasutab 1990. aastate reformide ja reformaatorite vaatluseks teravmeelset võtet, mis esitab sündmustikku kolmemõõtmelises ruumis. Pilt asuks justkui Eesti Ekspressi (EE) aastakäikudele viitaval leheküljel, teise tasandi moodustab reaalseid reforme teostavate poliitikute kui meediastaaride teema, millega omakorda lõikub sotsrealistlike maalihittide ja plakatite pilditasand.
Peale väikest värskenduskuuri astub EE fotoarhiivist vaataja ette teise Eesti vabariigi juhtiv poliitikute kaader noore ja tegusa reformaatorite kambana, kes astub kartmatult ja agressiivselt vaatajaga silmsidesse. Loo edenedes hakkab oma jutulõnga kerima sotsrealism, mille ülesandeks on vormistada poliitikute unistused igale vaatajale arusaadavas keeles kõneldavateks utoopiateks. Põllumajandusreformi kavandava noore ministri Mart Laari tulevikuvisooni aitab visualiseerida Viktor Karruse kuulus maal «Vilja riigile» (1953) kujund, Liia Hänni saadab tagastatud majade omanikud uude koju, mis näeb välja nagu korter Aleksandr Laktionovi kuulsal maalil jne.
Mis juhtub Mart Laari, omandireformi kavandaja Liia Hänni, Hansapanga grupi, Edgar Savisaare, Kristiina Ojulandi jpt poliitikutega, kui nad libisevad sotsrealistliku realismi maalikonventsioonidesse?
EE fotode tegelased asetuvad manipulatsioonide tulemusel laiemasse võimusuhete konteksti ja tehnoloogiad, mida sarja loomisel on kasutatud, teevad sarjast Eesti lähiajaloo meedia- ja poliitikasündmuste kroonika. Näitusel eksponeerib kunstnik samuti tööde aluseks olnud visuaale 1940.-1950. aastate kunstist.