L, 4.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Arvustus: Ilmsi ja ulmsi

Rein Veidemann
, TLÜ emeriitprofessor / Postimees
Arvustus: Ilmsi ja ulmsi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kaur Riismaa
Kaur Riismaa Foto: Peeter Langovits

Pealkirja olen arvustusele laenanud Andres Ehini koostatud 19. sajandi vene luule antoloogialt, mis ilmus 1977, sest «ilmsi ja ulmsi» on ka Riismaa debüütromaani kammertoon, helihargilt kuulduv põhiheli. Riismaa sünnini jäi tolle raamatu ilmudes veel üksteist aastat. 19. sajandiga, romantismi ning selle keskse žanri, romaani õitsenguga seob Riismaa teost Bodeni järve ääres Lindau sadamas härra Koi avastatud aastaarv 1856, mis osutub ka Sigmund Freudi sünniaastaks, mida aga härra Koi siis veel ei teadnud. 

Kirjandusprofessor ja kriitik Rein Veidemann kirjutab, et Kaur Riismaa näol oleme juurde saanud eheda ja ereda kirjandusliku ande. «Pimeda mehe aiad» võitis kirjastuse Tänapäev 2015. aasta romaanivõistluse ning Veidemann tunnistab, et žürii liikmena oleks ta ka ise Riismaa romaani võidutööks kuulutanud. Rein Veidemanni arvustust Kaur Riismaa romaanile «Pimeda mehe aiad» saab lugeda siit. 

Märksõnad
Tagasi üles