Arvustus: Ühe kõrgresolutsiooni hiilgus ja viletsus

Janar Ala
, kultuuritoimetuse toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pildil vasakultLaurentsius, Kõomägi ja koridor- kirjanik, ärimees ja ekskunstikoguja oma kontoris
Pildil vasakultLaurentsius, Kõomägi ja koridor- kirjanik, ärimees ja ekskunstikoguja oma kontoris Foto: Jaanus Lensment

Mingis mõttes on «Lui Vutooni» lugu ju lihtne. Meil on keegi Lui Vuti nimeline noor ja pealehakkaja turundusinimene, kes leiab end ühel hommikul ärgates lihtsalt inimtühjast Tallinnast. Tallinn on, aga inimesi pole. Kuna ta on plaaninud minna tööle Ülemiste keskusesse, saab sellest ka raamatu peamine tegevuspaik. Ainsaks inimese moodi kaaslaseks saab talle Kinky Kimi nimeline kumminukk. Selline nüüdisaegne muinaslugu.

Kirjanik ja Postimehe toimetaja Janar Ala leiab, et Armin Kõomäe romaan «Lui Vutoon» on 21. sajandi maailma (pop-)tühjuse teemaline esimene romaan Eestis. Mille poolest veel Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel esimese koha võitnud romaan eriline on, seda saab lugeda järgnevast arvustusest. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles