Arvustus: teistsugune Euroopa vaade Teisele maailmasõjale

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kaader seriaalist «Raskeveesõda»
Kaader seriaalist «Raskeveesõda» Foto: ETV

«Raskeveesõda» (orig «Kampen om tungtvannet», Norra 2015)

ETVs pühapäeviti kell 19.30

Vaatamata selle seriaali pealkirjale ja faktile, et esimeses stseenis tulevad ekraanile sõdurid, on tegu tõepoolest pigem ajaloolise draama kui sõjafilmiga. Ning omalt vaatenurgalt igati tervitatava täiendusega kuvandile Teisest maailmasõjast, kus põhilisanditena otseselt Eestit puudutavale saab siin kõige ohtramalt kätte ameeriklaste sõjadraamasid sellest, kuidas nad Euroopa natside ja Aasia jaapanlaste käest vabastasid, ning dokumentaalfilme Reichi ja Nõukogude Liidu totalitarismi võikustest.

«Raskeveesõda» võtab tipp-poliitikutest kraadi võrra tagasihoidlikumate, kuid siiski mitte päris lihtsate eurooplaste perspektiivi. Ta näitab, kuidas muidu kenad ja ühiskondlikult lugupeetavad inimesed pöördelistel aegadel valikuid teevad ning nii mõnelgi juhul suhteliselt väikeste süümepiinadega suhteliselt tumedale teele pööravad. Kuidas satub Nobeli preemiaga pärjatud füüsik tegelema superpommiga, kuidas suurtöösturid peavad igati vastuvõetavaks äri huvides toetada kollaborant Vidkun Quislingit.

Lisaks hästi üleval hoitud pingele on selles filmis omaette naudinguks olustikudetailid. On ilmselge, et kohati on ekstra pingutatud ka selle nimel, et vaatajat harida toonaste elustiilide ja arusaamade teemadel. Näiteks ilmselge mõnuga näidatakse, kuidas rase naine muretult suitsu kimub, samuti ootamatult ametikõrgendust saanud mehe abikaasa ebamugavustunnet, kui ta saab üleöö suure teenijaskonna ja hoopis teistsuguse kohtlemise osaliseks.

Tagasi üles