Elmo Nüganeni film «1944» laiendab tasapisi oma leviala. Viimati tuli seda tutvustav reklaamklipp välja Saksamaal, kus film oktoobri alguses DVD- ja Blu-ray plaadile jõuab.
Vaata ja võrdle, kuidas kõlab film «1944» saksa ja prantsuse keeles
8. september 2015, 17:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Klipp ise on sama, mis tehti Eesti levi puhuks, aga filmi pealkirja on kohalik levitaja vahetanud löövama vastu: «Brüder Feinde – 1944», mille esimene pool tähendab otsetõlkes «Vennad-vaenlased» või lihtsalt «Vaenlastest vennad». Ühtlasi on film dubleeritud saksa keelde: sealne turg on piisavalt suur, et seda ainuüksi videolevi puhul teha.
Samasisulise pealkirja - «Frères Ennemis» - all, samuti dubleerituna, hakkab «1944» ringlema ka Prantsusmaal, mille digitaalsetes videolaenutustes ning DVD- ja Blu-ray levis tuleb see välja septembri lõpus. Prantsuse levitaja on selleks puhuks kokku pannud koguni täiesti uue reklaamklipi, milles on hoogu ja särtsu puuda võrra rohkem kui Eesti omas.
Selle järgi on lugu selgesti haaratav, põnevust ja pinget kruvitakse oskuslikult lõpuni välja. Jääb mulje, et vaataja ette jõuab tõeline sõjafilm täis suuri ja veriseid lahinguid, plahvatusi, surma, sõja täit traagilisust. Üks rahvas siin- ja sealpool rindejoont. Hoopis kõrvale on jäetud Jüri ja Aino armastusliin. Ka nii võib!
Teistmoodi on ka plakatid. Neil kujutatud vastasleeri sõdurite näod tunduvad siinsele vaatajale võõrad, igal juhul pole need mitte pea- ega isegi kõrvaltegelased mitte. (Produtsent Kris Taska selgitab, et tegu on massistseenides osalenutega, kelle pildid valisid prantslased kaanele kujunduslikel põhjustel.) Üldse on kõik natuke suurem kui päriselt. Õhus lendab korraga kuus lennukit (kui palju oli neid filmis tegelikult?), tagaplaanil suitseb mingi varemetes linn.
«Näha on, et prantslased on osavad müügimehed,» tõdes filmi stsenarist Leo Kunnas, kui oli reklaamklipi ära vaadanud.
Tema sõnul on aastanumber 1944 teistele rahvastele hoopis teise tähendusega kui eestlastele. «Kuna filmilevitaja eesmärk on meelitada inimesi kinno filmi vaatama, peavad nad leidma midagi, mis kõnetaks kohalikku vaatajat ning tunduks neile teistsugune kui muudes filmides. «1944» võiks olla eriline film selles mõttes, et sõda näidatakse mõlema poole vaatenurgast. Sääraseid on üksikuid. Stsenaristina oli mul mõte teha 1939.-1940. aasta allaandmise vastane film ning näidata selle allaandmise tagajärgi. See, et eestlased olid sunnitud võitlema mõlemal poolel ja mõnes lahingus ka üksteise vastu, ongi ju eelneva allaandmise tagajärg. Pealkiri «Vennad-vaenlased» on selles mõttes hea ja tabav,» rääkis ta.
«1944» on juba linastunud Läti ja Leedu kinodes, Soome ekraanidele jõuab see septembri lõpus. (Ka soomlased on kokku pannud omaenese reklaamklipi.) Levileping on tehtud veel Suurbritannia, Beneluxi riikide, Korea, Jaapani ja Hiinaga. Kas film seal ka kinodesse jõuab või piirdutakse video- ja teleleviga, otsustavad kohalikud levitajad.