Dovlatov — hea venelase võrdkuju

Sergei Dovlatovi kunagine elukoht Tallinnas, Kalamajas, aadressil Vabriku 41 Foto: Jaanus Lensment

Moskva kirjandusinimesed viskavad juba mõnda aega nalja, et on tekkinud uued elukutsed: Dovlatovi sõber või Brodski sõber. Sedavõrd moes on filmid ja raamatud nendest suurtest kirjanikest, ning keegi peab seal ju rääkima! Sergei Dovlatovist on tehtud vist juba üle kümne filmi (ja kirjutatud veelgi rohkem raamatuid), millest kõige uuem, «Dovlatovi viis nurka», peaks ka Eestis laiemalt huvi pakkuma, sest Tallinna-teema on selles üsna kandval kohal.

Tegijate eesmärk polnud teha järjekordset biograafilist filmi. Dovlatovi elukäik on niigi hästi teada. Eelkõige tahtsid selle autorid näidata, milline oli kompromiss, mida Dovlatov pidi tegema selleks, et saada kirjanikuks, ja kuidas ta sellel teel muutus.

«Meie Dovlatov on ilmselt veidi kurb ja raske. Üldiselt arvatakse, et ta on selline lihtne ja lõbus nagu tema proosa, aga tegelikult peitub näilise kerguse taga vastuoluline, mastaapne ja isegi traagiline isiksus,» rääkis üks filmi autoreid Aza Babajan. «Tema eneseiroonia oli aga see nähtamatu sein – vähemalt mulle tundub nii –, millega ta eraldas ennast maailmast.»