Aja auk. Haamriga rahuvõitleja

Peter Gabriel Foto: Kuvatõmmis

Teame, mis päevana mäletatakse 11. septembrit aegade lõpuni. Kuid sellelt kalendripäevalt leidub ka rõõmsamaid hetki, millest ühte ongi praegu aeg meenutada. 1987. aasta 11. septembril ronib MTV videoauhindade galal, mis toimub Los Angeles Universal Amphitheateris, üheksa korda poodiumile Peter Gabriel, tehes sellega MTV ja muusikavideoajaloo üldse parima tulemuse.

Kuid et jutt ei läheks liiga abstraktseks, meenutagem korraks, milliseid märksõnu kandis endas maailm aastal 1987. See on näiteks aasta, mil lennukiga maandub Moskvas Punasel väljakul Mathias Rust ja keegi ei saa aru, mis juhtus. 14 päeva pärast Peter Gabrieli enneolematut noosi MTV galal avaldab Postimehe eellane ajaleht Edasi nelja mõttekaaslase – Siim Kallase, Tiit Made, Edgar Savisaare ja Mikk Titma – artikli «Ettepanek: Kogu Eesti täielikule isemajandamisele» ehk alguse saab IME.

Gabriel nopib oma võidud loole «Sledgehammer» tehtud videoga, mis olevat üldse kõigi aegade MTV enim mängitud video. Seda peetakse üldse üheks kõigi aegade tähtsaimaks muusikavideoks ja lisaks MTV-le võttis see samal aastal ka Brit Awardsi parima muusikavideo eest. Klipp pälvis üheksa auhinda, kuid sellest korrast kuulub Gabrielile veel üks rekord – nimelt nominatsioonide. Plaadi «So» teine singel «Big time», mille video autor oli samuti Stephen R.  Johnson, võttis ka nominatsioone ja kokku oli Gabrielil võimalus saada 12 auhinda. 1986. ilmunud «So’d» peetakse selle Genesise kunagise põhimehe, progerock’i endise suurkuju ja väsimatu world music’u populariseerija soolokarjääri kõige kommertslikumaks. Raiuvalt funky minekuga «Sledgehammer» olevat sündinud üldse selle viimase loona. Plaadi salvestamine oli justkui ühel pool ja töö tehtud, hakkasid muusikud stuudiost ära sättima. Äkki kargas Gabrielile pähe idee, et üks lugu on vaja veel teha.

«Sledgehammeri» palju kuulsust võitnud video on stopp-kaadreid kasutav animatsioon, mille tegemisel lõi kaasa ka Nick Park – mees, kes hiljem sai kuulsaks animafilmidega nagu näiteks «Wallace ja Gromit». «Sledgehammer» polnud sellisena seninägematu, sest Johnson oli aasta varem kasutanud samu võtteid pisteliselt ka Talking Headsi loole «Road to Nowhere» tehtud videos. Küll on aga teada, et Gabriel pidi selle video saamiseks veetma 16 tundi klaasi all. Video ideeks oli ühendada pilt sõnadega, mida Gabriel parasjagu laulab.

Animatsioonid olid sel ajal muusikavideo vallas üldse väga populaarsed, sest samal MTV auhindade jagamisel nomineeriti ka Gabrieli eelmise bändi Genesise video loole «Land Of Confusion», mis minu arvates on nii loo kui videona paremad.

«Sledgehammeri» singli B-pooleks on muide uusversioon Gabrieli ühest parimast loost, Lõuna-Aafrika Vabariigi apartheidivastases võitluses hukkunud inimõiguslasele Steve Bikole pühendatud Bikost. Kui nüüd «Sledgehammeri» videot tähelepanelikumalt vaadata ja nendest Gabrieli näo liikuvatest stoppkaadritest mingisugust emotsiooni või suhtumist püüda välja lugeda, võiks seda pidada pisut üleolevaks, selliseks, et jah, teen siin nüüd mingit kommertsi, aga mul on tegelikult palju parematki teha.

Ja eks tal ehk oligi – Peter Gabriel on oma tegevuse eest inimõiguste vallas pälvinud ka väikese Nobeli ehk Rahumehe (Man of Peace’i) auhinna. Seda antakse ühiskondlikult aktiivsele kultuuri või meelelahutusega seotud inimesele ja selle initsiaatoriks muide oligi Mihhail Gorbatšov, kelle õuele maandus oma lennukiga meie loo alguses mainitud Mathias Rust ja kelleta poleks olnud IMEt.