Reede õhtul kogunesid Arvo Pärdi austajad ja lähedased Noblessneri valukotta, et ühiselt tähistada helilooja juubelit. Võimsa aplausiga lõppenud kontserdile, kus ettekandele tulid Arvo Pärdi neli sümfooniat, järgnes tordi söömine. Postimees toob ära Arvo Pärdi lühikese kõne.
Arvo Pärt: «Andkem andeks!»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Teate, mis on muusika kirjutamisel kõige raskem? Kooda kirjutamine. Viimane osa. Lõpp. Stretto. Sinna, kus kõik nöörid kokku jooksma peavad.
Kallid. Minu väga kallid. See pole mitte mingi sõnakõlks. Minu kallis president, minu kallis peaminister, minu kallid muusikud, dirigendid, minu kallid kuulajad, minu kallis eesti rahvas. Ka siis, kui mul oleks antud veel üks lisaelu, ei oleks mul võimalik teie ees mitte võlgu jääda. Kogu selle armastuse, suuremeelsuse ja õrnuse eest, mis minule, eriti viimastel päevadel teie poolt osaks saanud on. Seda on raske sõnadesse panna. Olen õnnelik, väga õnnelik, et ma elan sellel maal, kus inimesed oskavad jõuliselt ja siiralt oma heatahtlikkust näidata. Elagu Eesti! Ja kaitsku teda jumal. Seisame Eesti asja eest, aga armastusega. Aitäh teile kõigile!
Ja andke mulle andeks mu noorepõlve patud, mida te kuulama pidite täna. Neid on palju rohkemgi. Eks me kõik oleme väetid, aga elu on niisugune. Ja andke andeks mulle ja üldse andkem andeks, muidu ei saa elada. Mis elu see on, kui andeks ei anta. Minu kallid.»
Kirja teel õnnitles tänast sünnipäevalast ka paavst Franciscus. Kirja andis Arvo Pärdile üle dirigent ja ansambli Vox Clamantis kunstiline juht Jaan-Eik Tulve.
Video: Laine Randjärv