/nginx/o/2016/11/23/6104787t1he9a3.jpg)
/nginx/o/2015/09/16/4494773t1h1588.jpg)
Täna, kolmapäeval, algava Matsalu loodusfilmide festivali (MAFF) programmijuhid Heli Tetlov ja Ago Ruus noppisid rikkalikust kavast välja kuus filmi, mida ei tohiks maha magada.
Matsalu festival näitab filme munavarastest prints Charlesini
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Talunik ja tema prints»
Režissöör Bertram Verhaag (Saksamaa, 2014)
Viimase sajandiga on enam kui kolmandik maailma viljakatest muldadest kadunud. Igal aastal läheb Maailma terviseorganisatsiooni hinnangute kohaselt intensiivpõllunduses kasutatavate taimekaitsevahendite tõttu loojakarja ligi 220 000 inimest. Ainuüksi USAs neelavad taimekaitsevahenditest tingitud tervisehädad aastas 1,1 miljardit dollarit.
Just selliste mõtlemapanevate faktide valguses astub kinoekraanile läbi aja Matsalu filmifestivali prominentseim filmitegelane - maailma üks tuntumaid siniverelisi, Walesi prints Charles. Kui enamasti seostub Charles meile eeskätt kuninglik-luksusliku elustiili, armuafääride ja glamuurse seltsieluga, siis selles filmis avaneb tema vähem tuntud pale. Nimelt on Charles lisaks kõigele muule kirglik mahepõllunduse eestkõneleja. Nii on ta enda ehtinglaslikus roheliste koridoridega põldude lapitekis asuvates valdustes koos asjatundja David Wilsoniga juba aastakümneid mahepõllumajandust viljelenud.
Tõelise idealistina on Charles veendunud, et kemikaalidest vaba mahepõllundus pole mingi lootusetu nišimajandusharu, vaid sellega oleks võimalik kogu maailm ära toita. Ta mõistab suurepäraselt, et tervel mullal kasvavad terved taimed ning nii on ka neist toituvad loomad ja lõppkokkuvõttes inimesedki terved.
Kolmapäeval kell 14.45 Lihula kultuurikeskuses
/nginx/o/2015/09/16/4494775t1h6901.jpg)
«Jääkaru suvi»
Režissöör Klaus Scheurich (Saksamaa, 2015)
Kui muidu oleme harjunud jääkarusid filmi peakangelase rollis nägema eeskätt Arktika mõõtmatutel jääväljadel ja -pankadel toimetamas, siis see film võtab nad luubi alla üsna vähe nähtud vaatepunktist - suvistes oludes. Talve veedavad need maismaa suurimad kiskjad toitu jahtides merejääl, jääkaane sulades ja suve saabudes ujuvad aga kaldale.
Kanadas Hudsoni lahel ja selle ääres üles võetud lugu räägib üksasjalikult, milliste katsumustega tuleb jääkarul kui jäise Arktika sümbolliigil muutuvates kliimaoludes rinda pista. Kliimamuutuste tõttu, mis väljendub Arktikas üldise soojenemisega, tuleb jääkarudel talvede arvel üha pikemaks venivate suvede tõttu aina kauemaks maismaale jääda. Nii ei maksa sugugi imestada filmikaadrite üle, mis näitavad muuhulgas jääkarusid laste kombel rannavees lustimas ja sulistamas.
Võrreldes varasemaga on karude maismaal veedetud suveperiood nüüd pea terve kuu jagu pikem. Kas need uhked loomad ikka suudavad kiiresti muutuva elukeskkonnaga kohaneda?
Reedel kell 14.45 Lihula kultuurikeskuses, laupäeval kell 11 Tallinna loomaaia loodusharidusmajas ja pühapäeval kell 14 Haapsalus Iloni Imedemaa kinosaalis
«Varastatud»
Režissöör Timothy Wheeler (USA, 2015)
Meeldejääv ja painajalik lugu brittidest, kelle haiglaslikuks kireks on haruldaste lindude munade kogumine - seda vaatamata tõsiasjale, et seaduse silmis on see rangelt keelatud. Hea ninaga ja osavad munavargad näppavad mune otse pesadest ja hoiavad neid oma suurtes peidetud kollektsioonides.
Arvestades probleemi tõsidust, ei istu politsei niisama, vaid on asunud selliste pättide vastu võitlema. Film üritab lahata, mis nende omamoodi hullude peades toimub, et nad teevad seda, mida teevad. Küsimus ei olegi munadega kaubitsemises ja rahas, vaid sellist tegevust kannustab tagant kollektsionääride ihalus ilusate munade ja keelatud tegevuse harrastamisest saadava adrenaliinilaksu järele.
Ärge imestage, kui teil filmi jooksul mõne üles astuva munavarga jutu peale käsi rusikasse tõmbub!
Reedel kell 18.30 Lihula kultuurikeskuses ja pühapäeval kell 16 Haapsalus Iloni Imedemaa kinosaalis
/nginx/o/2015/09/16/4494791t1hbe39.jpg)
«Aafrika metsik lääs - Namibia kõrbehobused»
Režissöör Franz Leopold Schmelzer (Austria, 2014)
Üllatav ja äärmiselt huvitav lugu hobustest, kelle asurkond on suutnud juba pea sajandi vastu pidada maailma kõige kuivemas ja inimeste poolt hüljatud paigas Namibia kõrbes. Nimelt lasti 1918. aastal, pärast Saksamaa ja Lõuna-Aafrika vahel lõkkele löönud sõda, koloniaalajastust pärit sadamalinnas Lüderitzis lahti armee teenistuses olnud hobused, keda enam ei vajatud. Imekombel ei saanud loomad hukka, vaid metsistusid ja praeguseks on neist vaatamata äärmiselt karmidele elutingimustele saanud pea 150-pealine kari.
Elu allikaks on üks vana kaev, mis lisaks hobustele joodab ka teisi loomi. Kui vanast Rooma-ajast on pärit ütlemine, et kõik teed viivad Rooma, siis selles filmipaigas viivad kõik teed kaevuni. Mööda neid pendeldavad loomad vee ja pea olematut toidupoolist pakkuvate rohumaalaigukeste vahel.
Neljapäeval kell 16 Lihula kultuurikeskuses, reedel kell 16 Haapsalus Iloni Imedemaa kinosaalis ja laupäeval kell 14 Tallinna loomaaia loodusharidusmajas
/nginx/o/2015/09/16/4494795t1h6a14.jpg)
«Kiiver-lootoselinnud»
Režissöör Natsumi Kobayashi (Jaapan, 2015)
Kõrbemandri kuulsusega Austraalias leidub ka tõelisi rohelisi paradiise. Üks nendest on mandri põhjaosas laiuv ligi 20 000 ruutkilomeetri suurune (ligi pool Eestist!) Kakaduu rahvuspark - elurikas ja lopsakas linnuriik. Kogu elu keerleb selles kandis peadirigent vee taktikepi rütmis. Jaanuaris, ühes vihmaperioodi algusega, kerkivad jõed üle kallaste, ujutades üle nii silmapiirist kaugemale küündivad lagendikud kui metsad. Aprillis-mais, mil maad võtab kuivaaeg, hakkab hiiglaslik vetevald jälle tühjaks valguma.
Režissöör Natsumi Kobayashi räägib Kakaduu rahvuspargi loo võluval moel ühe ääretult põneva ja omapärase välimusega linnuliigi - kiiver-lootoselinnu - kaudu. Oma ebaloomulikult pikkade varvastega suudab see lind justkui Kristus ise mööda vetevälju ringi silgata, endale toitu otsida ja võsukesi kasvatada.
Kiiver-lootoselinnud on erilised selle poolest, et emaslinnud sigivad ühel pesitushooajal mitme isaslinnuga ja seejuures jääb poegade kasvatamine isaste kanda. Filmis on lindude elu kõigis seni nägemata ja üllatavates üksikasjades vaatajate ette toodud.
Neljapäeval kell 18 Tallinna loomaaia loodusharidusmajas ja laupäeval kell 11.30 Lihula kultuurikeskuses
«Doeville»
Režissöör Kathryn Pasternak (USA, 2015)
Liigutavalt ausa ja vahetu filmi selgrooks olev pensionieas Gail Rose on üks ütlemata äge ja sitke mutt. Saatnud oma armsa abikaasa manalateele, üritab ta kõige kiuste mehest alles jäänud hirvefarmi elus hoida. Lisaks suurele hirvekarjale on tõsiste tervisehädadega maadleval Gailil jaksu mässata veel mahedalt kasvatatavate aedviljade ja mahekanadega, pekstes nende laudast alatasa vihaselt rotte välja, ning kamandada seejuures ka kohaliku kogukonna esindajatest abikäte väge. Samal ajal on ta avatud kõikidele külalistele, kes tulevad tema tallu maheviljeluse kohta tarkust nõutama, hirveliha ja aedvilju ostma või niisama farmielu uudistama.
Omal moel iseloomustab Gaili lugu paljude teiste Virginia osariigi majanduslikes raskustes vaevlevate väiketalude olukorda, kus ollakse päevast päeva küsimuse ees: «Olla või mitte olla?»
Neljapäeval kell 18 Lihula kultuurikeskuses
Kokku on Matsalu filmifestivali võistlusprogrammis 31 filmi, mis võistlevad kahes kategoorias: «Loodus» ja «Inimene ja loodus». Festivali avab Uus-Meremaa film «Sõnatu. Polaaralad» - kümne aasta jooksul Arktikas, Antarktikas ja lähispolaarpiirkondades ülesvõetud lugu on kaunis visuaalne meditatsioon valguse ja elu teemal.
Festivali keskus on jätkuvalt Lihulas, ent valikuliselt saab filme vaadata ka Haapsalus ja Tallinnas. Avatakse ka hulk loodusfotonäitusi.
20. septembrini kestva Matsalu festivali kohta vaata lähemalt www.matsalufilm.ee.