Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/09/16/4496341t1h4782.jpg)
Mainori endine lektor Jüri Uljas on Tartu kirjastuses Atlex avaldanud raamatu, mis kutsub ringkäigule mööda eestlase... keha. Nii lubab raamatu alapealkiri «Teekond parema enesetunnetuse ja teiste mõistmise juurde», ainult et meile ei pakuta selle all reisimärkmeid ega mitte ka ülevaadet eestlaste antropoloogiast professor Juhan Auli vaimus. Jüri Uljase teos kujutab endast süstemaatilist sissejuhatust nn kehakeelde. Kes loeb selle raamatu läbi, võib kasvõi lugemise käiguski oma keha keelt parandada, mida on tihtipeale vajagi teha näiteks füsioloogilistel põhjustel olgu või enesetunde parandamiseks.
Linnaliinide bussijuhtide kehakeelt on küllalt keeruline jälgida, sest nende selg – autojuhtide kõige tundlikum kehaosa – on eesriidega varjatud. Taksojuht teeb oma tööd märksa avalikumalt, aga ma olen Tartus näinud ainult ühel korral juhti, kes reisijat oodates on visanud end auto kõrvale pikali (imelik küll, suisa lumele). Enamik neist molutab rooli taga, kas loeb või magab ega liiguta end üldse. Neil on läbi seljad ja jalad ning õieti on neist paljud rasked kutsehaiged.