:format(webp)/nginx/o/2013/07/05/1875424t1hd3eb.jpg)
/nginx/o/2015/09/17/4500443t1h7f6e.jpg)
Sel nädalal vallutab disain pealinna. Kui kümnendat korda toimuval festivalil Disaniöö arutletakse koos rahvaga disaini tuleviku ja tulevikudisaini üle, siis esimesel korral 2006. aastal hoopis hoiatati inimesi tootekujunduskunsti rünnaku eest.
Disain vallutab pealinna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lühikese ajaga on eestlaste disainiteadvus märgatavalt kasvanud. Meie tippdisainerite loomingut – Martin Pärna kontorimööblit, Tarmo Luisu ja Tõnis Vellama valgusteid, Mare Kelpmani ja Monika Järgi tekstiile, Toivo Raidmetsa toole, Veiko Liisi voldikkanne, Reet Ausi moekollektsioone, Mihkel Masso kerist ja paljusid teisi autoreid ja nende kavandatud tooteid – juba teatakse.
«Esimese Disainiöö vabandav hüüdlause «Ettevaatust, disain!» oli kantud soovist rahvast mitte kohutada, kui me disaini linna laiali laotasime,» meenutab festivali idee autor, disainerite liidu juht Ilona Gurjanova. «Nüüd aga kutsume kodanikke kaasa mõtlema ja ühiselt disainiprobleemide üle arutlema ja ennustama, mis hakkab saama.»
Aastate jooksul on festivalid keskendunud taaskasutusele, innovatsioonile, tehnoloogilistele uuendustele, teenusedisainile, ja nüüd on aeg küsida: mis edasi? Kuhu läheb eesti disain?
«Piltlikult öeldes, «Disainiöö» annab huvilistele õnge, võtke neist ideedest kinni ja muutke midagi! Ma loodan, et inimesed saavad inspiratsiooni, kuidas midagi ka oma elus muuta,» on Gurjanova lootusrikas.
Disainimaailma avastajal tasub kindlasti sisse astuda Tallinnas endises Heliose kinos avatud näitusepaika, kus on arvukalt põnevaid väljapanekuid. Üks neist, «No Randomness» ehk «Mitte midagi juhuslikku», näitab, et disain on igal pool, ka kõige tavalisem teepakk on kellegi disainitud. Head näitused on ka Kultuurikatlas ja arhitektuuri- ja disainigaleriis. Viimases esitletakse uut eesti disaini.
Miks on üks asi teistest parem? Millele tasub tähelepanu pöörata, kui soetatakse uusi tooteid? Milliseid nüansse kätkeb endas eesti disain? Nendele küsimustele otsitakse sealsel näitusel «Elu ruum» vastuseid.
Disainiööl on alati head kodumaist disaini kiidetud ja 2006. aastast pärjatakse parimaid disainiauhinnaga Bruno. Seni on tunnustust jagatud tooteloojaile, disainiprojekti autoreile ning ettevõtteile, kes rakendavad eeskujulikult disainjuhtimist.
«Bruno-konkurss on motiveerinud disainereid ajusid ragistama,» ütleb Gurjanova ja lisab, et võitjatel läheb hästi, ja mis peamine, võistlus on ergutanud paljusid nominente loomingulistele otsingutele.
Disainiöö korraldaja kutsub ka Kultuurikatlasse (heategevuslikule) disainioksjonile. Nagu tavaks, läheb enampakkumise tulu tudengite disainiprojektide toetamiseks. Disainioksjoni-mõttele tulid esimesel aastal Tõnis Vellama ja Merike Rehepapp ja see meeleolukas (enamasti unikaalsete esemetega) kauplemine on üks festivali publikumagneteid ja samas väga ülla eesmärgiga üritus.
Teine Disainiöö raudvara on Reet Ausi moesõu, mida seekord etendatakse reedesel festivali galaõhtul. Pidulikul üritusel tänatakse ka MTÜ Disainiöö asutajaid Ilona Gurjanovat, Tõnis Vellamad, Monika Järgi, Jan Grapsi, Ken Ruutu, Merike Rehepappi ja Tarmo Luisku.
Disainifestival
X Disainiöö festival «Disaini tulevik. Tuleviku disain»
17.—20. septembrini Tallinnas
Kavas on näitused, moelavastused, filmid, seminarid, õpitoad
Kava vaata www.disianioo.ee