Autoretk elule vastu

John Green "Paberlinnad" Foto: Raamat

Olen alati mitme käega poolt, kui eesti keelde tõlgitakse häid mitteulmelisi noorteraamatuid. Praegu paistab nende esirinnas troonivat John Green, kellel on eesti keeles ilmunud ka raamatud «Otsides Alaskat» ja «Süü on tähtedel». Kui mõnda aega tuli tõsielulisi noortekaid tikutulega otsida, on nüüd asi juba lihtsam, kuigi palju pole neid ikka. Selles suhtes on «Paberlinnad» kõhklematult tervitatav. Tegu on igati lõbusa ja samas eluküsimusi tõstatava raamatuga.

Iseasi, kui paljudele Eesti noortele on hingelähedased samad probleemid mis Ameerika jõukatele äärelinnanoortele. Eestis sääraseid äärelinnu veel ei ole ja kuigi need on ehk võrreldavad mõne väikelinnaga, kujutan ette, et olukord on siiski päris erinev. Näiteks ei ole siin võimalik 16-aastaselt omaenese auto ja loaga mitmesajakilomeetrisele autoretkele minna. Üksi põgenemine oleks ühel tüdrukul palju raskem, kulukam või ohtlikum ning vähem glamuurne, kui selleks näiteks ühistransporti kasutada. Neljakesi talle järele kablutada oleks vahest veel raskem.

See aga ei ole argument raamatu vastu: inimesed ning inimtunded on ühiskondlikest ja muudest võimalustest hoolimata samad ning tunda end sisse müüritult või et keegi ei tunne tõelist sind ja et elus peab olema enamat on mõistetav ja kogetav kõikjal. Suures plaanis just sellest John Greeni seekordne raamat räägibki.