LIINA JA MUUSIKA

Näitlejaks õppinud Liinale on alati meeldinud laulda, kuid õppima hakkas ta seda alles nüüd, suvel. Et valmistuda näosaate salvestusteks. Ekraanile jõuavad Liina ponnistused oktoobri teisest pühapäevast alates. Milliseid emotsioone muusika Liinas tekitab ja millal ta midagi kuulab?

«Kunagi koolis muusikatundides meeldis mulle ikka väga. Eriti siis, kui paluti rütmi kaasa koputada või kui sai muusika mõjul vildikatega värvida või pilti joonistada. Ja siis need heliloojate pildid klassiseintel... Mu lemmikpildil oli Beethoven, sest ta oli omamoodi kurja näoga ja samas nii lahe.

Muusika on alati mu ellu kuulunud, kuid ma ei ole end väga ühe või teise stiiliga sidunud. Olen kuulanud tehnomuusikat, kui koristan, siis panen Rammsteini plaadi mängima. Ja kui tunnen, et nüüd on vaja nutta, kuulan Wagneri «Tannhäuseri» avamängu. Need viiulid ajavad nutma ka siis, kui ei taha, sest meloodia on kirjutatud nii, et vajutab just õigele nupule su ajus ja silm on märg. Kuula, kui ei usu, ja proovi just neid viiuleid.

Saates esitatavaid artiste nüüd õppides ja kehastades märkan rõõmuga, kui suur see maailm on ja kui palju väärtuslikke tegijaid meil on. Ja küsimus pole selles, kas nad mulle meeldivad või mitte. Saateski oleks tore, kui tuleks teha kedagi, kes mulle üldse ei meeldi. Pigem ongi põnevam küsida, et miks me näiteks seda artisti ikka veel mäletame. Sageli mäletame ju artisti kirumise kaudu. Või näiteks need, keda me nimetame ühehititegijateks. Ma ei saa aru, miks inimesed suhtuvad kriitiliselt nendesse stiilis «ta tegi ju ainult ühe loo, muud tal ju polegi». Tegelikult tegi see artist ühe loo, mida 20 või rohkem aastat mäletatakse! Kas sellest on vähe või?

Liina Vahtrik: Elu ongi hernes, hea ja halb kenasti keras koos

STAARIDE LEMMIKKuidas olla pehme ja seksikas ilma kapiks muutumata?