8. oktoober 1995. Lõuna-Eesti kauge nurk Varstu. Lähisuguvõsa hilisel kartulivõtul minu noorema lelle juures. Päästeaktsioon kartuses, et mugulad jäävad tulevasse lumme. Õhtuks on operatsioon õnnestunud, ning kergemalt ohkav onu paneb koduköögis teda ümbritsevatele gurmaanidele mängima kasseti. «See on Kanada Võssotski,» sõnab onu, «ta laulab meile palju armastusest ja sõjast.» Esmaspäeval sai Leonard Cohen 81-aastaseks.
Tellijale
Aja auk. Kanada nipernaadilik preester
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jumal selle vaieldava võrdlusega Vladimir Võssotskiga, aga see juhuslik sügisõhtu oli esimene võluv tutvus Kanada rikkaliku muusikasalvega. Ees ootasid kohtumised Neil Youngi, Arcade Fire'i ja kõiksugu keeruliste nimedega vahtralehemaa mürabändidega. Palang, mis on loodetavasti sama kauakestev kui Leonard Coheni sõnavaldav lauljakarjäär.
Montreali rahvaste sulatusahjus kasvanud juudipoiss ei plaaninud alul vaevarikast muusikukarjääri, vaid tahtis tegeleda vaevarikka sõnakunstiga. See tõi küll esmalt menu kriitikute seas, aga majanduslikku õnne õuele ei tulnud. Seega New Yorki, äkki õnnestub miskit lauluga saavutada. Õnnestus, vastu ootusi.