Vanad uusromantikud

Margus Haav
, kultuuritoimetuse toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Duran Duran- Paper Gods
Duran Duran- Paper Gods Foto: Kuvatõmmis

Duran Duran

Paper Gods

Warner Bros.

Hinne: 4

Mnjah. Põhimõtteliselt võiks kultusbändi neljateistkümnenda albumi arvustus sellega ka piirduda. Pillavate ja hedonistlike 80ndate ikoon Duran Duran on oma eksistentsi embrüonaalsest staadiumist peale olnud vaimustuses kõigest eksootilisest, kaasa arvatud jaapani puugravüür ning afrofunk. Detailitihe, väljakutsuvalt maitsetu plaadiümbris vihjabki eri aegade Duranile. Nüüd on nad ka üsna otseselt toonud muusikasse selle, millele varem vihjasid, kaasa arvatud disko ja souli. Aga midagi on läinud nihu.

Kuulsad kollaboratsionistid pigem mitte ei võimenda, vaid tõmbavad eheduse efekti alla. Duran Duran on sammukese kaugusel omaenese karikatuuriks muutumisest. «Paper Gods» ongi nagu originaalis täitsa naljakas anekdoot, mida jutustab edasi inimene, kes paraku ei oska eriti hästi anekdoote rääkida.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles