/nginx/o/2014/11/25/3552393t1h8c98.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2015/09/25/4525121t1hbb17.jpg)
Kuidas olla inimene? Aga hea inimene? Neile küsimustele otsivad vastust sõja eest põgenenud intellektuaalid Veiko Õunpuu uues mängufilmis «Roukli», kus teeb suurepärase rolli Juhan Ulfsak.
«Ma ei otsi praegu uut sooja kohta või pesa. Tegelikult on mu pesa siin. Naudin seda, et teen erinevaid asju,» tunnistab Juhan Ulfsak Von Krahli teatri suitsunurga rohelisel diivanil istudes.
On esmaspäev, kell on pool üheksa õhtul ning just on lõppenud Krhali nn vana bändi lavastus «Budapest». «Hästi läks,» vastab Ulfsak küsimusele, kuidas etendus vastu võeti. Mõni minut tagasi kohvikusse kastnud tugev aplaus ja saalist väljunud publiku näod kinnitavad nätleja hinnangut. «Budapest» on tõesti lahe lavastus, soovitan.
Kuigi intervjuu tõukub Veiko Õunpuu uuest mängufilmist «Roukli», kus kandvat osa mängib Juhan Ulfsak, peatub me vestlus ka kahel 2015. aasta intrigeerival teatrisündmusel: teatri NO99 osalemisel Avignoni teatrifestivalil ning 29. novembril Eesti Draamateatris esietenduval Juhan Ulfsaki lavastusel «Kaart ja territoorium», mis põhineb kõige kõmulisema prantsuse kirjaniku Michel Houellebecqi romaanil.
Sa tegid Veiko Õunpuu filmis laheda rolli. Millest «Roukli» räägib?
Ühe tähtsa teemana kindlasti piirsituatsioonides inimeseks jäämise võimalusest.