Mustpeade majas saab osaleda Hargla kriminaaldraamas

Näitlejad keskaegsetes kostüümides Foto: Mustpeade maja

27. septembril on see ainus päev, mil saab osaleda keskaegse Tallinna etenduses „Viimane mustpea“. Tallinna Filharmoonia tellis Indrek Harglalt mustpeade-ainelise teose, mille esietendused olid aastal 2014 ja mida nüüd saab näha vaid korda aastas Mustpeade maja kaitsepühaku Mauritiuse päeva aegu septembri lõpus.

Kutsuda linnarahvast osalema meie enda linna ühes loos, on Tallinna Filharmoonia uus traditsioon. Etendus on eriline mitmel põhjusel – toimub Mustpeade maja eri saalides,   kohapealt saab laenutada keskaegse kostüümi või mõne detaili ning etenduse lõpus tantsida keskaegseid ringtantse. Kostüümi maksumus on maksimaalselt 5 eurot.

Indrek Hargla on oma romaanides kirjeldanud paljusid Tallinna vanalinna maju. Mustpeade maja on aga külastajatele avatud ja tulvil oma põnevat ajalugu. Miks mitte etendada üht võimalikku seika siis just selles majas.

Kohe saabudes satub publik keskaegsesse miljöösse – neid tervitab näitlejast õhtujuht, kes suunab vaatajaid juba ise edasi. Etenduses osalevad VAT-teatri näitlejad Tanel Saar, Meelis Põdersoo ja Katariina Ratasepp, lisaks ka Martin Kõiv, keskaja muusika ansambel Rondellus, koosseisus Maria Staak (laul, rataslüüra), Anna-Liisa Eller (torupill, plokkflööt, psalteerium), Johanna-Mari Jaama (fiidel), Robert Staak (lauto, löökpillid) ja tantsijad. Etendusele kirjutas muusika helilooja Tõnis Kaumann, kes ise laulab ka keskaja muusika ansamblis.

„Viimane mustpea“ on osalusdraama, kus näitlejad mängivad publiku keskel, mitte kaugel lava peal. Publik saab tunda end osana etendusest ja olla tegevuse keskpunktis, kuigi midagi otseselt ise tegema ei pea. Kuna publik istub hajusalt ruumis kui linnarahvas kunagi, näitlejad liiguvad nende vahel  ja nii näitlejad kui ka vaatajad on kostümeeritud, on põnev mõistatada, kes on näitleja, kes mitte.

Sellest  aastast on etendustel ka inglise- ja venekeelsed subtiitrid.

Osaluskultuur on maailma kultuuripildis viimastel aastatel aina enam kõlapinda leidev uus suund. Hästi on seda rakendatud Soomes ja mõned näited on juba ka Eestist.

Indrek Hargla lühinäidend toob Mustpeade vennaskonna ajaloo ja meelsuse meie aega, meie inimeste keskele ja loob nii silla keskaja ning tänapäeva vahel. Näidendivorm (ja veel eriti publiku osalusega) annab võimaluse mõista meie eelkäijate elu ja sellesse üheks õhtuks ka ise sisse elada. Tegevus on žanrile sobivalt tempokas ja täis ootamatuid pöördeid.

Teadvusetu ja haavatud kuller Caspar tuuakse apteeker Melhiori juurde paranema, et teda hiljem linnavalvuri tapmise eest kohtu alla anda ja seejärel hukkamisele saata. Apteekri tütar Agathe mõistab aga, et Caspar on vaid mingi salasepitsuse ohver ja püüab teda aidata. Neiu terav mõistus, vaprus ja hea süda päästavad kuller elu ning ühtlasi Mustpeade vennaskonna au ja reliikvia.