Lance Armstrongi lugu: võit oli tal veres

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Lance kihutab järjekordse võidu poole.
Lance kihutab järjekordse võidu poole. Foto: Kaader filmist

Kuidas mõista petist? Olümposelt põrmu langenud dopinguratturi Lance Armstrongi lugu on viimaste aastate jooksul lahatud üht- ja teistpidi, nüüd on see lõpuks Stephen Frearsi lavastatuna jõudnud ka kinolinale. «Programm» peaks näitama, miks ja kuidas tänu vähihaiguse alistamisele miljonite silmis üliinimese võrdkujuks kerkinud Armstrong lõi aegamööda enda ümber impeeriumi ja iseendast pea müütilise kangelase, ent sooritas seda tehes seitse surmapattu.

Just Armstrongi seitsmele surmapatule ehk seitsmele Tour de Franceʼi võidule viitab oma pealkirjas ka Briti ajakirjanik David Walsh, kelle raamatul «Seitse surmapattu» Frearsi film põhineb. Ent kuidas veerandi sajandi jagu valesid kokku võtta?

Ben Fosteri kehastumine Armstrongiks on suurepärane, ajuti lausa kõhedust tekitavalt tabav. Näeme noort kõhklevat meest, kelle ainus siht on võit ja kes on valmis selle nimel esmakordselt üle piiride astuma. Näeme meest, kes heategevusfondi Livestrong juhina karismaatiliselt motivatsioonikõnet peab, uskudes iga enda huulilt langevat sõna. Kuid prahvatab hetk hiljem saalist lahkudes kohatud kaunitarile, ennekõike aga iseendale: räägin ju vaid seda, mida nad kuulda tahavad.

Märksõnad

Tagasi üles