Viljandi Guitar Trio – kutsehaiguseta kitarristid

Robert Jürjendali ja Robert Frippi õpilased- Viljandi Guitar Trio, vasakult Jaan Jaago, Argo Vals, Jalmar Vabarna Foto: Mart Vares

Viljandi Guitar Trio on 2008. aastast tegutsev kitarritrio, mille liikmeteks noored kitarrikangelased Jalmar Vabarna, Argo Vals ja Jaan Jaago. Argo Valsil muide tuli suvel välja ka suurepärane uus sooloplaat «Nokturn». Rääkisime natuke nende kitarriasjadest Jalmari ja Argoga. Muusikapäeval ehk siis homme annavad nad kontserdi Postimehe toimetuses. Kontsert jõuab veebi vahendusel ka Postimehe lugejateni.

Esinete muusikapäeval Postimehes. Kui palju te üldse ajalehti loete?

Argo: Ajalehti loen mõnel korral kuus, kui olen mõnel pikemal sõidul. Siis on mõnus end maailmas toimuvaga rahulikult kurssi viia.

Jalmar: Üldiselt loen veebist, aga kuna lendan väga tihti, siis juhtuvad ka paberlehed sageli näppu. Kindel on see, et kui maale tulen, loen igal juhul Värska Valla Sõnumeid ja ajalehte Setomaa.

Millised on nime Viljandi Guitar Trio tagamaad? Kui palju neid tagamaid on?

Jalmar: Viljandi Guitar Trio kasvas välja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia kitarristuudiost, mida juhendas Robert Jürjendal. Selles kvintkitarriringis käisid nii jazz- kui ka pärimusmuusikud ja neid oli päris palju. Mingi hetk kippus seltskond kahestuma, ühed mängisid rohkem, teised vähem, ja sellest ajendatuna moodustasimegi pisut väiksema ringi, millest sai Viljandi Guitar Trio.

Akustiline kvinthäälestuses kitarr on teie kaubamärk. Mida see teeb? Kuidas seletada akustilise kvinthäälestuses kitarri võlusid surnud jänesele?

Jalmar: Kvinthäälestuskitarr keevitab, koob, teeb süüa, triigib ja vajadusel sõidab autoga ka. Hehee. Tegelikult on selle kvindimaailma taga ka tükike ajalugu. Nimelt mõtles selle välja kuulus kitarrifilosoof Robert Fripp.

Ta istus saunas ja mõtles, et tahaks pakkuda kitarrimaailmale ja selle alamatele midagi sügavamat. Ta otsustas, et kutsub kokku kitarrilaagri, aga mitte tavalise kitarrilaagri. Teda häiris kitarrimängijate kutsehaigus tinistada igal võimalikul momendil mingeid tuntud klišeelikke käike ja selle haiguse ravimiseks tuli ta ideele luua täiesti uus häälestus, milles kõik kitarrimängijad osutuksid algajateks. Nii saigi alguse Guitar Craft. Selles laagris tegeletakse üldiselt rohkem vaikimise ja mediteerimisega kui kitarrimängimisega.

Meie pole kahjuks seal veel käinud, küll aga meie õpetaja Robert Jürjendal ja veel mõned kidramehed. Aga meil on plaan. Kui aga rääkida võludest otsesemalt, siis mediteerivate kõlamaastike loomine ja ettekandmine on kvindimaailmas kõige mõnusam. Rahu ja vaikus.

Olete oma väljendusvahendeid piiranud. Mis on sellise piiramise plussid ja miinused?

Argo: Kui pole võimalik (antud juhul soovi) rakendada kogu maailma võimalusi, tuleb kasutada seda vähest, mis olemas. Võimalus, et ses piiratuses tekivad just teravamad, sisutihedamad ja suuremad ideed, on isegi suurem. Mulle on sellist suhtumist vaja, kuna see annab võimaluse leida vastuseid või küsida juurde.

Jalmar: Ma ei ütleks, et me oleme piiranud. Pigem just avardanud, võttes ette häälestuse, mida kohtab harva. See annab juba eos omanäolisuse.

Te olete akustiline bänd. Olete elektri välja lülitanud. Mida elekter võtab ja mida annab?

Argo: Elekter annab ja võtab ära särtsu.

Jalmar: Meie akustiline õnnestub ikka läbi helipeade ja läbi kõlarite.

Kitarriga seondub kindlasti ka selline fenomen nagu kitarri purustamine. Kas te olete kunagi pilli peale vihastanud ja kui, siis miks ja millised on olnud tagajärjed?

Argo: Loominguline inimene on emotsionaalne ning ühe loomingulise protsessi ehk elu käigus toimub loodetavasti palju. Kitarri lõhkumine on eneseväljendus. Osal on seda vaja, teistel piisab jalutuskäigust või külmast dušist.

Kuidas te üksteist kitarristidena iseloomustaksite? Mil viisil te üksteist täiendate?

Jalmar: Enne läheb jumala päike looja, kui me selle teemaga ühele poole saaksime. (Naerab.) Meis kõigis on nii palju erinevusi ja sarnasusi nagu ikka, aga meil on üks visioon ja sellele tuginedes õnnestub meil õnnelikult ja rõõmsalt koos töötada.

Millised on Viljandi Guitar Trio ambitsioonid?

Jalmar: Luua väga head muusikat ja pakkuda rõõmu neile, kes sellest nišist huvitatud on!

Mis on viimaste aegade parim plaat/muusikasündmus, mida olete kuulnud/näinud?

Argo: Viimase aja parim kogetud kontsert oli 5. septembril Tartus arhiivi muusika- ja kirjanduspäevadel, kui esines suurepärane psühho-elektro-jazz’i-punk-trio Sheep Got Waxed Leedust.

Jalmar: Viljandi folgil käis üks prantsuse DJ. Pidid alguses tulema kahekesi, aga tuli üks. Artisti nimeks Acid Arab. Läksin lihtsalt üle vaatama, aga sellest tuli trans-eufooriline tantsupidu hoopis. Ülilahe. Ja üldse mitte nii folk.

MIS TOIMUB MUUSIKAPÄEVAL?

-1. oktoobril tähistatakse rahvusvahelist muusikapäeva üle 200 kontserdiga kogu Eestis.

-Päev algab juba varakult, kui torupillimängija Sandra Sillamaa ja tenor Oliver Kuusik tõusevad kell 6.45 õhku Estonian Airi lennukiga Amsterdami ning Maimu Jõgeda tervitab kell 7.50 akordionimänguga Paljassaare linnuvaatlustornis linde ning hommikusi tervisesportlasi ja muusikahuvilisi.

-Koolilapsed saavad sel hommikul täita Klassikaraadio e-viktoriini ja panna oma muusikaalased teadmised põnevate auhindade eest proovile.

-ERSO läheb muusikapäeva puhul külla teisele sama suurele kollektiivile: nimelt kohtuvad 105 ERSO muusikut Toompeal meie 101 riigijuhiga riigikogus, pärast seda tervitatakse linnarahvast ka Valge saali rõdult.

-Muusikapäeva kontserdiprogramm toimub tänavu Eesti Muusikanõukogu eestvedamisel kolmandat korda ning kutsub üles kuulama ja märkama muusikat meie ümber. Traditsioon on alguse saanud juba 40 aastat tagasi, kui 1975 kutsus tollane rahvusvahelise muusikanõukogu president Yehudi Menuhin esimest korda üles märkama ja esile tooma muusika olulisust meie igapäevaelus.

-Postimehe ülekanded muusikapäevast: 9.30 ERSO riigikogus ja 14.00 Viljandi Guitar Trio Postimehe toimetuses. 15.00 toome lugejani videosalvestuse hommikusest Sandra Sillamaa ja Oliver Kuusiku pardakontserdist.