«Rabarbar. Meie kultuur»
ETV+ kultuurisaade, saatejuhid Evelina Vedom, Aleksandr Hobotov ja Ilja Nartov
Eetris teisipäeviti kell 20.30
Esimene pooletunnine saade koosnes kolmest osast, nii et igale teemale sai jämedalt kümme minutit pühendada. Seda saab nii kiita kui laita – vähem teemasid, ent pikemad käsitlused annavad võimaluse minna sügavuti, kuid samas saab katta vähem erinevaid kultuurialasid.
Esimene teemaplokk oli pühendatud Disiniööle. Põhjalik ning laiahaardeline käsitlus ohtra pildi ja videomaterjaliga. Igati hariv saatelõik, aga selle on üks häda – nimetatud sündmus toimus minevikus. Saate eetrissemineku ajaks olid põhilised sündmused juba üle nädala jagu minevikku vajunud. Kultuurihuviline, kes alles tänu «Rabarbarile» Disainiööst teadlikuks sai, võib saatele järgneval päeval vaadata vaid viimast päeva näha olevat disaini ajajoont (väga kena esitus Evelina Vedomi poolt!) kaubamaja vaateaknal. Ma ei pannud ka tähele, et saates oleks viidatud sellele, et räägitakse minevikusündmustest.
Teine saatekolmandik viis vaataja Narva, kus jutuks tuli Narva linnuse moderniseerimisplaan. Siin näitas «Rabarbar» oma tugevust. Koloriitse ajakirjaniku Aleksandr Hobotovi intervjuud avasid mõlema poole, nii Narva muuseumi esindajate ratsionaalsed argumendid kui linnakodanike nostalgilised ja emotsionaalsed igatsused. Hea ja tasakaalustatud ajakirjanikutöö. Silma jäid Narva kodanikud, kes, nagu videolõigust selgeks saab, armastavad raudrüüdes linnuse taustal mõõgavõitlust harrastada ning Põhjasõja aegsetes kostüümides ringi patseerida. Ma olen viimase kümne aasta jooksul Narvat näinud vaid vana hea viiekroonise tagaküljel ja paar korda Peterburi sõites piiri ületades. Nüüd tekkis tahtmine seda linna lähemalt uurida.