Suurepärane ettekanne, aga mitte teater

Priit Kruus toob fookusesse õpetaja elukutse plussid ja miinused Foto: Kinoteater

Pisut rohkem kui tund aega kestev «Õpetaja Tammiku rehabiliteerimine» on ülimalt lahe projekt, mida soovitaksin vaadata nii tänastel kui eilsetel õpilastel, kindlasti õpetajatel ja õpetajate lähedastel. Kuid sellele vaatamata keeldun ma asja teatriks nimetama. See on haridusteemalise konverentsi haarav ettekanne, kus oma isikliku kogemuse läbi seatakse õpetajakutsega seotud probleemid laiemasse konteksti, varustatakse sobivate faktidega, üldistatakse ning tehakse ettepanekuid. 

TLÜ õppejõud Priit Kruus on väga hea esineja. Üheskoos taustajõududega on ta kokku pannud tempoka, vahelduvate meeloludega, informatiivse show, kus pausid kannavad ning publik ei kao kordagi tema esineja-haardest.

Teater on see, kui üks inimene kõnnib üle lava ja teine vaatab teda. Selle  Peter Brooki definitsiooni põhjal on «Õpetaja Tammiku rehabiliteerimine» kindlasti teater. Kuna saalis olevad inimesed ei jälgi mitte ainult esineja liikumist, vaid ka pähe õpitud teksti esitamist, siis pole kahtlustki, et Kinoteatri uusim lavastus võiks olla teater.