Veereb värten vurinaga

«Vabaduse mustrid». Foto: Kaader filmist

Kui te soovite midagi kindlat praegusel segasel ja heitlikul ajal, kui te enam ei tea, mida uskuda ja mida mitte, mis on päris, mis mitte ses üha enam fragmenteeruvas, vastandlikeks tõdedeks pihustunud maailmas, tasub vaadata seda filmi, mille autoriteks on väliseestlased Reet ja Toomas Mae.

Võimalik, et sellest saab palsam teie rahutule hingele, samamoodi, nagu on vokiratta vurin, kangastelgede kolin või kudumisvarraste kõlin – nende rütmis valmiv käsitöö – aidanud endaks jääda või saada, oma juuri tunnetada ja neid edasi anda nendel inimestel, kes olid II maailmasõja ajal sunnitud Eestist põgenema.

Just käsitöö, selle oskus, olevat see, mis hoiab koos Eesti identiteeti, ja sugugi mitte vähem kui keel – selline võiks olla «Vabaduse mustrite» (ingliskeelse pealkirjaga «Keepers of the Loom» ehk «Kangastelgede hoidjad») originaalne vaatenurk, selle keskne sõnum.