Sirje Kiini Marie Underi biograafia ilmub vene keeles

Sirje Kiin Foto: Peeter Langovits

Teisipäeval, 13. oktoobril kl 19 esitletakse Moskvas Hõbedase ajastu muuseumis (Prospekt Mira 30) Sirje Kiini monograafia „Marie Under. Elu ja luule“ venekeelset tõlkeraamatut.

Mahuka biograafia (656 lk) tõlkisid Boris Tuch ja Igor Kotjuh, Marie Underi luule uued tõlked on teinud Marina Tervonen. Samuti on teoses tsiteeritud Igor Severjanini, Juri Šumakovi, Igor Koreiša, Svetlan Semenenko ja Boris Tuchi tõlkeid Marie Underi luulest. Teose kujundas Andres Tali.

Raamatu kirjastas Tartu Ülikooli kirjastus. Mahuka teose tõlkimist ja väljaandmist rahastasid Integratsiooni ja Migratsiooni sihtasutus MISA , Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

Eestis toimuvad teose esitlused kahes keeles, eesti ja vene keeles järgmistes linnades:

Narvas, Tartu Ülikooli Narva kolledži keldrisaalis, Raekoja plats 2, neljapäeval, 15. oktoobril kell 18;

Tartu Kirjanike Majas, Vanemuise 19, teisipäeval, 20. oktoobril kell 18;

Tallinna Keskraamatukogus, Estonia pst 8, kolmapäeval, 21. oktoobril kell 17.30.

Teost saab tellida ja osta järgmisel netiaadresssil:

http://www.tyk.ee/filoloogia/00000011702

või

http://www.tyk.ee/under

Teose taustainfo:

Marie Under (1883-1980) on eestlaste Goethe, ta oli Eesti 20. sajandi kõige mõjuvõimsam luuletaja, kes esitati pärast Teist maailmasõda 30 korda Nobeli auhinnale, kuid seda ei juletud teha, sest Eesti oli okupeeritud, Under oli poliitiline põgenik Rootsis ja tema luulest polnud toona tehtud veel piisavalt häid tõlkeid. Tänaseks on Marie Underi luulet tõlgitud 26 keelde, tema luuleraamatuid on ilmunud 13 keeles. Monograafia avab põhjalikult Eesti kultuuriloolise tausta, missugustest tingimustest ja esteetilistest ideaalidest sündis Marie Underi mõjurikas luule. Teos võimaldab lugejal mõista, kuidas peegeldab Underi dramaatiline elulugu Eesti rahva saatust maailmapoliitikas.

Võrdleva kirjandusteaduse doktor Sirje Kiin pühendas 20 aastat Marie Underi elu ja loomingu uurimisele, mille tulemusena ilmus 2009 tema sulest suur eestikeelne monograafia „Marie Under. Elu, luuletaja identiteet ja teoste vastuvõtt“ (864 lk). Teos oli 2010 Eesti riikliku kultuuripreemia ja Virumaa kirjandusauhinna nominent, 2011 sai raamat kirjandusauhinna Underi-Adsoni fondilt Rootsis. 2011 ilmus raamatust lühendatud kordustrükk (672 lk).

Vene lugejale on huvitav teada, et Marie Underi biograafias leidub peatükk ajast, mil ta elas 20. sajandi alguses, 1902-1906 oma noore perega Moskvas. Marie Underi tütred sündisid Moskvas: 1902 Dagmar Hacker (alates 1942 Stock) ja 1905 Hedda Hacker. Esialgu töötas Marie esimene abikaasa, raamatupidaja Karl Hacker Moskvas „Singeri“ tehases prokuristina, hiljem elati Rjabuškini mõisas Kutšinos Moskva lähistel, kus Karli ülesandeks oli majandusasjade ja raamatukogu korrashoid. Ka Marie Under töötas oma väikeste laste kasvatamise kõrval lühikest aega Rjabuškini mõisas majapidajannana. Viiest Moskvas ja Moskva lähistel elatud aastast jäid Underile kõige paremini meelde mõned teatriskäigud, neid oleks ta igatsenud rohkemgi , samuti käis ta Moskva Eesti Seltsi kooris laulmas.

Moskvas kirjutas Marie Under oma kuulsa „Emalaulu“, see on üks eesti luule kaunemaid ematunnete väljendusi. Luuletus ilmus 1905 kirjandusrühmituse Noor-Eesti esimeses albumis ja sai hiljem üldtuntuks paljudes luuleantoloogiates.

Marie Under on tõlkinud eesti keelde mahuka valiku Mihhail Lermontovi luulet ( ilmus 1941), samuti Boris Pasternaki, Anna Ahmatova, Igor Severjanini jt vene luuletajate luulet.

Marie Underi luulest on ilmunud kolm venekeelset tõlkekogu (1935, 1937, 2004), tõlkijaiks Juri Šumakov, Igor Severjanin ja Igor Koreiša.

Artur Adson ja Marie Underi tõlkisid koostöös Boris Pasternaki romaani „Doktor Živago“ teos ilmus 1960 Rootsis. Marie Underilt on teoses värsitõlked.

Sirje Kiini populaarne Underi-biograafia on juba tõlgitud ka inglise keelde, ingliskeelne

tõlketeos peaks ilmuma 2016. aastal USAs.