Serveriparkide ja nutitelefonide vohades ning sotsiaalmeedia ja ajakirjanduse toel toidetava globaalse klišeestunud fotokaanoni valitsedes omandavad aeganõudvad fototehnikad paratamatult ajas kasvava lisaväärtuse. Tegelikult võiks isegi teoretiseerida ammu kaotatud kunstiteose «aura» tagasituleku või vähemalt selle kummitusliku järelkaja üle – nii suur on lihtsalt kontrast Merila pin-hole-meetodil ja hõbeželatiin- ning oksüdeerimistehnikaga teoste ning iga päev tarbitavate kassi-, toidu- ja joogafotode vahel. Seda vähemalt siis, kui teadvustada korraks nende saamislugu. See oleks küll veider ajalooiroonia, sest oli ju foto üks neid põhjuseid, miks Walter Benjamin üldse kunstiteose aura kadumisest rääkima hakkas.
