Kaheksa imetabast rännakut kitarri saatel

Riho Sibul aktsioonis.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

«Ma ei tea, kuhu ma selle pingelangusega nüüd langen,» teatas rahulolev Ain Agan laupäeval. Tema eestvedamisel toimus juba kaheksas Viljandi kitarrifestival, mis tänavu kulmineerus eriprojektiga «Kaheksa». Poolteist aastat tööd tasus end kuhjaga ära ning Agan saab rahus järgmise festivali kallal nokitsema hakata.

Publikule pakuti kaheksa erilist rännakut, mis kõik olid mingis mõttes omavahel sarnased, kuid ometi niivõrd erinevad. Kaheksa eesti heliloojat pandi paari kaheksa kitarristiga ning kõlasid kaheksa verivärske loo esiettekanded. Kõiki kitarriste saatis keelpillikvartett Prezioso ning löökpillidel oli Madis Metsamart.

Kaheksa rännakut lennutasid publiku väga erinevatesse maailmadesse. Tõnu Kõrvits ja Riho Sibul viisid meid Vahemerele, kus paistis soe päike ning vesi oli pea täiesti sile. Kõik Viljandi pärimusmuusika aidas olnud inimesed istusid koos paadis, mis lahkus suviselt Elba saarelt.

Kõrvits, nagu ka kõik teised heliloojad, juhatas oma loomingu videosalvestise vahendusel sisse ja oli justkui rännaku giidiks: hoolitses, et publik paneks tähele vajalikke nüansse ning paadisõit kulgeks kõigile unustamatult.

Eesti tippheliloojate ja -kitarristide esitused pakkusid täiusliku koosluse. Ükski kaheksa minuti pikkune teos ei tundunud liiga pikk ega lühike. Kõik oli paras. Iga rännaku lõpus taas kahe jalaga Viljandis maandudes oli sisemuses omamoodi õnnis tunne. Niimoodi kaheksa korda järjest.

Inimlikku poolt lisas õhtusse viimane etteaste, kus Andre Maaker tõi rahvani Olav Ehala nn uudisloomingu. Ehala näitel sai ilmselt iga saalisviibija aru, et helilooja ei saa alati töötada nagu masin, kes mingiks kindlaks kuupäevaks uue ja vaimustava loominguga lagedale tuleb. Kogenud ja targa mehena vingerdas Ehala end keerulisest olukorrast välja ning pani uudsesse võtmesse kolm vana hitti, mis kõlasid Maakri esituses tõesti kaunilt ja värskelt.

Mõttes ümises ilmselt kogu publik tegelikult kaasa, kuid kaugel polnud ka kontserdi lõpu ühislaul muusikalist «Kaotajad». Pigem läks hästi, et ühisettekanne ära jäi ning Maaker üksinda laval särada sai. Saalist lahkudes ketras ometi peas: «Ma tahan olla öö su akna taga, ma tahan olla kardin akna ees...» Seda poleks ilmselt idee autor Agan osanud ette näha.

Maagilised kaheksa paari moodustasid Virgo Sillamaa ja Tauno Aints, Robert Jürjendal ja Liis Viira, Ain Varts ja Kristjan Randalu, Ain Agan ja Sven Grünberg, Paul Daniel ja Margo Kõlar, Andre Maaker ja Olav Ehala, Riho Sibul ja Tõnu Kõrvits ning ühenaiseduo Mai Agan, kes esitas oma loomingut ise.

Jaanuaris toimub «Kaheksa» veel neljal korral ning rännakud tuuakse koju kätte Tartusse, Jõhvi, Pärnusse ja Tallinna. Uuel aastal esitab Sillamaa asemel Aintsi loomingut Jaak Sooäär.

Viljandi kitarrifestival

13.–17. oktoobrini Viljandis

Tagasi üles