«Kodutunne» aitab hädalisi vaataja pisarate saatel

Veel kolm aastat tagasi oli Rowenal (esireas, istub) olemas kõik, mis õnnelikuks eluks vaja - elukaaslane, lapsed, oma kodu ja hea tervis. Saatuslik autoõnnetus võttis temalt aga ühe hetkega kõik, jättes ta invaliidina tema ema ja õe hooldada. Rowena ümber «Kodutunde» meeskond. Saade oli eetris 7. septembril. Foto: Kodutunne

«Kodutunne»
Kanal 2
Esmaspäeval kell 20.30, kordus teisipäeval kell 12.00

Ma olen üsna emotsionaalne inimene. Sama kirega, millega ma võtan kirjutada koduvägivallast, ühiskondlikest valupunktidest või ka lõbusamatest suhteteemadest, lendlen ma ka tegelikult läbi elu. Mis tähendab, et mingid saated, sarjad ja filmid on minu jaoks välistatud, kui ma ei taha just lõpetada pisaramärja näoga, liigutusest (või ahastusest) kõõksudes.

Olen vaadanud saate välismaa variante ning ükski kord ei suuda ma pisaraid tagasi hoida, kui töötuks jäänud veteran või suurpere ema lõpuks üle saatemeeskonna valmisehitatud imelise kodu ukseläve astub. Küsisin kolleegilt, kes «Kodutunnet» vaatab, miks see talle meeldib. Mis on selle võlu? «See on hästi tore, et aidatakse inimesi, kellel on päriselt abi vaja,» püüdis ta selgitada. «No mõtle ise, peres on viis last ja pole pesemisvõimalustki! On ju liigutav, kui keegi nende heaks midagi lõpuks ära teeb!»

Küünilisemad inimesed tooksid selle kõige peale kindlasti vana hea «miks sa annad kala, kui võiksid anda õnge»-näite. Jah, tõepoolest. Eestis on tuhandeid peresid, kes kannatavad, kelle elutingimused pole kiita, kelle kodu ei paku seda õiget kodutunnet. Kas me teeme nende üksikute väljavalitute aitamisega teistele automaatselt kuidagi halba? Kas me peaksime end halvasti tundma, sest aitame seda üht, kaht, viit peret, kuid ei saa aidata kõiki peresid? See on küsimus, mida ma sageli endalt ka jõulude eel küsin, kui kõikjalt kargavad välja heategevusüritused, mis helgel ajal inimeste südametunnistusele rõhuvad. Ma tahaksin tõesti kõiki aidata, kõikjale annetada! Kuid tõsiasi on, et see ei ole reaalselt võimalik. Tuleb teha valikud.

Huvitav on näha, milliseid valikuid teeb «Kodutunde» toimetus. Selle hooaja saated algasid üsna traagiliste lugudega: traagilise minevikuga pereemad ja vahvad vanaisad, õnnetu saatusega, kuid sellest hoolimata vaprad Eesti inimesed… «Kodutunde» saates osalemiseks ei pea olema tingimata töötu ja õnnetu, kinnitavad aga tegijad, seda tõestas ka viimane saade (Kanal 2 eetris 12. oktoobril 2015), kus peategelaseks imetillukeses suvilas elav Hegne. Naine rabeleb mitmel kohal, et suvilat elamiskõlblikuks muuta, ning karakterina oli ta tõesti huvitav kuju. Seda ei jätnud mainimata ka saatejuht Signe Lahtein, vihjetest võis aru saada, et vallavalitsusele ei olnud sugugi mokkamööda, et saatemeeskond just Hegnet aidata otsustas. Pisikese külakoha intriigidele vihjamine muidugi vaid ergutas uudishimu: ei tea, mis siis ometi juhtus…?

Saate uuele vedajale, endisele Naistelehe peatoimetajale Signe Lahteinile saab öelda aga vaid kiidusõnu. Malbe ja leebe lähenemisega suudab ta kõigiga suhelda, nagu oleks tegu tema vanade sõpradega, ning inimesed avanevad kaamera ees, hoolimata sellest, et enamikul neist telekogemust ju pole. Sellest hoolimata jäi silma riivama aga nii mõnigi piinlik moment – no teate küll seda tunnet, kui sa vaatad telekat ja näed, et inimene ekraanil kohmetub, ei oska kuidagi olla, ning millegipärast hakkab sul endal seda vaadates piinlik. See juhtub Eesti reality’tes häirivalt sageli ning ma pole senini aru saanud, mis selle kummalise rahvuslikult ühendava kohmetustunde taga on.

«Kodutunde» lõpuosas muidugi tikkusid mul ikkagi pisarad silmi ja ma ei oska absoluutselt seletada, miks. Mis siis ikkagi on «Kodutunde» saladus? Inimestele, kes saavad oma loo «Kodutunde» vahendusel ära rääkida, on kindlasti juba see omaette väärtus. Tunda, et keegi hoolib, tunda, et nad pole raskuste kiuste siiski üksinda. Et headus on veel alles. Ja võib-olla just see võlub ka vaatajaid. Me kõik vajame killukest head igasse päeva. Aga muide, püüdke neid killukesi ka ise välja anda, viige oma head emotsioonid teleri tagant pärisellu. Aidake kedagi, ilma midagi vastu küsimata. See on hea tunne, päriselt.

Eesti kümme vaadatavaimat telesaadet 05.10.2015–11.10.2015
koht	koht eelmisel nädalal	saade	kanal	vaatajaid tuh	% sihtrühmast
1	1	SU NÄGU KÕLAB TUTTAVALT/4	TV 3	221 000	18,1
2	2	KODUTUNNE	Kanal2	181 000	14,9
3	–	LAULA MU LAULU	Kanal2	179 000	14,7
4	4	NAABRIPLIKA	Kanal2	173 000	14,2
5	3	PILVEDE ALL	Kanal2	162 000	13,3
6	5	PEALTNÄGIJA	ETV	146 000	12,0
7	6	ÕNNE 13	ETV	145 000	11,9
8	12	KÖÖK/3	Kanal2	138 000	11,3
9	21	KULDVILLAK	Kanal2	126 000	10,3
10	14	TAKSO	Kanal2	125 000	10,3
Sihtrühm: 4-aastased ja vanemad Eesti elanikud
Allikas: TNS EMOR, teleauditooriumi mõõdikuuring